Mõne büroo töötajaid pole võimalik kodukontorisse suunata. Mis veel ohtlikum – aeg-ajalt käib läbi ka võõrast rahvast. Kuidas sel puhul töötajaid koroonaviiruse eest kaitsta? Järgnevalt leiad mõned soovitused.
Kuidas töötajate tervist kaitsta?
Terviseameti üldised soovitused ütlevad, et kuigi peamiselt levib COVID-19 inimeselt inimesele piisknakkusena lähikontaktis, säilib viirus siiski ka pindadel. Nii et esimesena tuleb välistada nakkusohtlikud olukorrad – tagada töötajate hajutatus, välistada tõbiste kontorisse tulek –, aga alahinnata ei saa ka koristuse tähtsust. Väidetavalt püsib viirus pindadel nakkusohtlik kuni 3 päeva.
Kas peaks suurendama koristaja kontoris käimise sagedust?
Oleneb, kui tihti põhjalik koristus hetkel ette võetakse ja milline on enda koristamise võimekus. Kindlasti on sagedasemast koristusest kasu ja vähendada koristussagedust ei ole mõistlik. Lisaks soovitame töörutiini lisada igapäevane desinfitseerimine. Kuna musta ja juba saastunud pinda ei ole mõtet desinfitseerida, siis enne ikka pindade puhastus!
Kuidas ja mida ise desinfitseerida?
Viiruseid hävitavad kuumutamine, UV-kiirgus ja antimikroobsed ained, nt 70% etanool. Tõhus märgpesu on samuti efektiivne. Sagedasti kasutatavad-puudutavad pinnad, mis suure tõenäosusega on viirusega saastunud, võiks kindlasti puhastada desinfitseeriva vahendiga.
Sellised on nt ukselingid, käsipuud, liftinupud, lülitid, toolide käetoed ja seljatoed, WC ja vannitoa pinnad, uste servad, ühiskasutuses esemed ja kontoritarbed (nt klaviatuur, printer, klambrilööja, köögitehnika, telefon jpm). Muudele pindadele piisab tavapuhastusest.
Puutepindasid tuleks puhastada regulaarselt. Avalikes ruumides, kus liigub palju inimesi, on seda mõistlik teha isegi iga 2–4 tunni järel, n-ö tavakontoris kord ööpäevas. Silmaga nähtav puhtus ei tähenda veel puhtust mikroorganismidest, aga kui määrdumist on juba silmaga näha, on see mikroorganismidele eriti heaks kasvulavaks.
Koristamisel kasutatud tekstiilid tuleks pärast iga koristuskorda pesta pesumasinas piisavalt kõrgel temperatuuril (65–90°C). Kraani all käsitsi pestes tekstiili puhtaks ei saa.
Milliseid desovahendeid kasutada?
Kuigi desinfitseerimiseks sobivad alkoholi baasil valmistatud vahendid, ei ole nende liiga sage kasutamine soovitatav. Igapäevasel kasutamisel kipuvad need mööblit ja põrandaid rikkuma. Selle asemel võiks kasutada puhastus- ja desinfitseerimisvahendit, mille toime põhineb näiteks hapnikul.
Mida teha, kui selgub, et kontoris on viibinud koroonaga nakatunud isik?
Sel juhul iseseisvast puutepindade desinfitseerimisest ei piisa. Tellida tuleks põhjalik koristus ning sellele järgnev täielik ja tõhus ruumi desinfitseerimine, mis teostatakse professionaalselt. Kõige kiirem ja tõhusam viis on elektrostaatiline desinfitseerimine, mis toimib 28 päeva.
Elektrostaatiline desinfitseerimine tagab desoaine maksimaalse efektiivsuse, sest see „liibub“ elektrilaengu mõjul pindadele, kattes isegi raskesti ligipääsetavad kohad. Ühe töökoha desinfitseerimiseks kulub 10–15 sekundit, seejärel tuleb oodata vaid 2–3 minutit ning inimene võib tööle naasta. Tööseisak on minimaalne.
Kuhu paigutada käte desinfitseerija? Millal seda kasutada?
Käte desinfitseerimise võimalus võiks tööruumides olla kohe sissepääsul, tualettide läheduses, koosolekuruumide uksel ja puhkenurgas – need on sõlmpunktid, mida läbib kontoris kõige enam inimesi. Kui iga sõlmpunkti sissepääsul on kätedeso võimalus, aitab see töötajatel kujundada harjumust, et enne kui asume kohvimasina nuppe puudutama või toetame kätega koosolekulauale, teeme käed puhtaks.
Lisaks võiksid koosolekuruumides ja puhkenurgas olla kättesaadaval maskid – neid on mõislik kasutada inimestel, kes igapäevaselt kokku ei puutu, aga on sunnitud ühel hetkel siiski ruumi jagama.
Milliste lihtsate tegevustega veel ennast kaitsta?
Järjest rohkem mõistetakse, kui oluline on viiruste vastu võitlemisel õhuvahetus. Seetõttu soovitame ruume regulaarselt tuulutada: näiteks pärast iga koosolekut 10 minutiks aknad avada, enne kui ruum uuesti kasutusele võetakse. Isegi külmal ajal.
Kindlasti tasub üle kontrollida ventilatsioonisüsteem, mis on eriti oluline tingimustes, kus välisõhuga tuulutamine on välistatud. Kui ruumides on ainult sundventilatsioon, peaks ruumide kasutuskoormus olema väiksem ja kahe koosoleku vaheline aeg pikem.
Püsigem terved!
Alliaks. https://www.tphooldus.ee/
