Wednesday , 22 September 2021
photo 1481930916222 5ec4696fc0f2

Rikkalikud jõulutoidud – mida võtta, mida jätta

Jõulud ja aastavahetus on kohe-kohe ukse ees, mis tähendab palju pidusööke ja mitmeid laua ääres veedetud tunde. Kuigi teada on, et piduroad on tavaliselt küllaltki rammusad, lüüakse pühadeperioodil kõigele siiski tihti käega. On ju jõulud vaid kord aastas.

Samas tasuks siiski veidi kriitilise pilguga kogu menüü üle vaadata. Ehk on midagi, mis tasuks taldrikusse tõstmata jätta või millegagi asendada?

 

Panime kokku nimekirja kõige levinumatest jõuluroogadest Eestis ning seletame ka natuke lahti, mida need endast täpsemalt kujutavad. Kui korra aastas ka koguste osas rihma veidi lõdvemaks lased, siis pea meeles, et ülesöömine pole siiski tervislik ja vahepeal peaks end ka kindlasti liigutama.

 

Hapukapsas

Kuna jõululaualt tavaliselt naljalt värskelt salatit ei leia, siis hapukapsas, eriti värskel kujul, on just see, mida võiksid taldrikule veidi rohkem tõsta.

Hapukapsas on hea vahend raske ja rasvase sealiha seedimise soodustamiseks. Kapsast saame C- ja B-vitamiine ning üliolulised on meie seedesüsteemile ka hapukapsas leiduvad probiootilised bakterid. Kuigi kapsas ise on küllaltki lahja ja tervislik, siis jõululauale pandavat hapukapsast hautatakse tihti mõne looma või linnu rasvas või praetakse sootuks pannil, mis loomulikult mitmekordistab saadavate kalorite hulka.

 

Toitumisnõustaja ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Pille Õuna soovitusel võib vahelduseks keedetud ja praetud hapukapsale pakkuda ka hoopis hapukapsasalatit jõhvikatega. „Jõhvikad on talvisel ajal väga head marjad. Jõhvikad aitavad kaasa seedimisele, ergutades seedenäärmete tööd. Toores salat sisaldab vajalikke ensüüme, mis kergendab seedimist just sel ajal, kui peolaud on rikkalik,“ selgitas ta.

 

Seapraad

Jõululauale jõuab kõige traditsioonilisemal viisil tavaliselt sealihast ahjupraad. Kui juba jõulupraad ette võetakse, siis ka suures koguses, mis kindlasti on osaliselt süüdi tavapärases pühadeaegses ülesöömises.

Tihti kasutatakse selleks kamaraga rasvast sealihatükki. Viimasel ajal on poodides lihtsalt kättesaadavad ja populaarsed ka eelmaitsestatud seapraed, mida saab mugavalt ahju pista. Sealjuures on aga oluline jälgida, mida ja kui palju selline poolvalmistoode endas sisaldada võib, kuna tihti võib nii jõuda toidulauale tunduvalt rohkem soola, suhkrut ja lisaaineid, kui me soovinud oleksime.

Nii sea kui ka teiste loomade liha puhul oleks mõistlik võimalusel jälgida, et toode oleks võimalikult mahe või näiteks tuttava taluniku käest ostetud. „Kui investeerida, siis korralikku toorainesse,“ andis Pille Õun nõu. Kui soovida natukenegi tervislikumalt rooga valmistada, tasub liha praadimise asemel ahju pista ja küpsetuspaberiga katta.

Kindlasti võiks Õuna soovitusel vältida tooteid, mis on fooliumi sisse pakitud ja selle sees küpsetamist. Fooliumist võib toidu sisse eralduda alumiiniumiühendeid, mis on kehas kuhjuvad mürgid. Eriti kehtib see olukorras, kus toidule on lisatud midagi haput, näiteks sidrunit. Seega ka ahjukala, mida tihti küpsetatakse fooliumis koos sidruniviiludega, pole tervise seisukohast just parim lahendus.

„Alumiiniumiühend toidus on justkui valeöstrogeen, mis ajab organismi segadusse. Seega – kui küpsetada, siis maheliha, naturaalsete maitseainetega või ise eelnevalt marineerida. Rasva ei tasu karta, talvisel ajal kulub see ära organismis energia saamiseks,“ selgitas Õun.

 

Verivorst lisab jõululauale rauda ja B12-vitamiini. Hapukapsas aga probiootikume ning B- ja C-vitamiine.

Verivorst lisab jõululauale rauda ja B12-vitamiini. Hapukapsas aga probiootikume ning B- ja C-vitamiine.

Verivorst

Nagu nimigi ütleb, on verivorsti peamiseks koostisosaks veri. Traditsiooniliselt valmivad jõululauale jõudvad vorstid seaverest ja sealihast, lisaks kruubid ja maitseained. Täidis pannakse tavaliselt naturaalsesse sea- või lambasoolde.

Veri sisaldab sarnaselt lihatoodetele palju rauda, lisaks ka B12-vitamiini. Kuigi veri ise pole suure rasvasisaldusega, on seda tihti vorsti sisu, küpsetamiseks vajalikud rasvained, maitseks lisatud peekon vms.

 

Kord aastas on verivorst täiesti lubatud ja seda karta ei maksa, küll aga tasub jälgida, et poest ostetud valmistoode ei sisaldaks liialt lisaaineid. Sageli satub vorstide sisse ka nisujahu ja suhkrut või mõnda muud magusainet.

Samas on poodides leida ka näiteks tatraga valmistatud verivorste, mis on täiesti gluteenivabad ja tervislikkuse pooldajaile hästi sobivad. Kõige paremal juhul leidke keegi, kes veel kodus vorste valmistada oskab.

 

Sült

Sült on küllaltki ainulaadne roog, mida omanäolisel valmistuskujul mujalt maailmast naljalt ei leia. Tegemist on peamiselt lihaleemest moodustunud tarrendiga, mis sisaldab hakitud sealiha. Üldiselt lähevad sülditegemisel käiku erinevad sea osad: pea, kael, jalad ja koodid. Peamine on kätte saada kallerdumiseks oluline liimaine.

 

Kontidest keedetud sült sisaldab ka kondroitiini, mida on tarvis liigeste heaks liikumiseks.Süldi puhul tuleb ka arvestada, et võrreldes n-ö tavalise liha ja teiste rupskitega on see toitainete sisalduselt oluliselt vähemväärtuslik.

„Sült on kahtlemata üks kindel traditsiooniline toit jõululaual,“ kinnitas ka Pille Õun ja lisas, et toode võiks olla ilma želatiinita, võimalikult naturaalne ja lisaaineteta. „Süldi kohta räägitakse, et on liigestele hea. Ükski toiduaine ei ole kõige parem või halvem, lihtsalt tuleb tarbida mõõdukalt.“

Jaga

Vaata ka:

Peedisupp 29 07 2012 0009a v

Mis võiks kuumal suvepäeval parim olla, kui külm peedi-keefirisupp?

Mis võiks kuumal suvepäeval parim olla, kui külm peedi-keefirisupp? Vaja läheb: 2 keedetud peeti 2 …

7 800x445 1

Heeringas juustukastme all. Ei jäta kedagi ükskõikseks

Seda eelroogi saab valmistada nii tavalisel päeval kui ka pidulikuks lauaks. Selline eelroog kindlasti rõõmustab …

merilinparmipannukad

PANNKOOGID PÄRMITAINAST

Serveeri pärmitainapannkooke kuumalt koos keedise, mee või suhkruga. Juurde paku külma piima.   KOOSTISOSAD 5 …

vurtsikilupirukas

Vürtsikilupirukas

  Sulle meeldib kilu? Pirukad ka? See retsept peaks sind rõõmustama! Ajatu klassika, see suudvesistav …