Kõhukas kolmekümneaastane võib füüsilise vormi poolest kuuluda pigem pensionieelikute sekka. Heas vormis 70-aastane harrastussportlane aga olla võrdne 25-aastastega.
Norra Trondheimi teadus- ja tehnoloogiaülikooli teadlased on professor Ulrik Wisløffi juhtimisel mitu aastat püüdnud leida lahendust, kuidas kalleid spordimeditsiinilaboreid kasutamata mõõta seda, kui heas füüsilises vormis inimene on.
Koormusteste tehakse spordimeditsiinikeskustes. See omakorda tähendab, et igaüks sinna löögile ei pääse, vähemalt ilma järjekorrata mitte, oma aega tuleb tihti oodata kuid. Lisaks tuleb uuringute eest välja käia rahasumma, mille eest võib endale lubada paari korralikke jooksutosse või käia mitu kuud spordiklubis.
Ka norralaste uuringu algtõuge tuli sellest, et spordimeditsiiniuuringud pole kaugeltki kõigile kättesaadavad, samas on südame ja veresoonkonna tervise hindamiseks füüsiline vorm üks selgemaid indikaatoreid.
Kui Sa sööd hommikuti tühja kõhuga küüslauku ja mett, siis juhtub Sinu kehaga SEE
Norralased kasutasid koormustesti seadmetega varustatud liikuvaid laboreid ning uurisid ligi viit tuhandet inimest, kelle eluaastad jäid 20 ja 90 vahele.
Inimeste kohta koguti erinevaid andmeid, alates pikkusest, kehakaaluindeksist, puhkeaja südamelöögi sagedusest kuni kolesteroolinäitajateni. Samuti täitsid kõik uuringus osalejad põhjaliku küsimustiku oma elustiili kohta.
Järgnes koormustest, kus lindil jooksjal mõõdeti maksimaalset hapnikutarbimise võimet (VO2 max). See näitab, kui edukalt suudab keha hapnikku rakkudeni toimetada.
Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vanemarst-õppejõu Agnes Mägi uurib sportlaste kehalist võimekust mõjutavaid pärilikke tegureid. Tema kabinetis käivad põhjalikel spordiuuringutel nii Eesti tipud, lootustandvad noorsportlased kui ka harrastajad.
Mägi sõnul annab maksimaalne hapnikutarbimisvõime infot selle kohta, kui suur on südame ja veresoonkonna pingutusvaru füüsilise koormuse puhul.
“Seegi võime on küllaltki suures osas pärilik, kuni 50 protsenti pannakse sellest geenide arvele,” ütles ta. Samas on targasti treenides võimalik hapnikutarbimise võimet tõsta.
Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et parema hapnikutarbimisvõimega inimesed elavad kauem, see peab paika isegi eakate ja ülekaaluliste puhul. Sisuliselt võib selle näitaja põhjal öelda, kui vana on inimene, võttes hindamiskriteeriumiks südame ja veresoonkonna tervise.
Selgub, et passis kirjas olev vanus ja füüsise vanus võivad vägagi olulisel määral lahkneda. Kui ainult hapnikutarbimise võimest lähtuda, siis heas füüsilises vormis 70-aastane, kelle hapnikutarbimisvõime on tegelikult võrdne endast pool sajandit noorematega, on keha poolest 20-aastane. 30-aastane tugevalt ülekaaluline mees, kes ei vaevu end üldse liigutama, võib hapnikutarbimise võime poolest kuuluda pigem eakate sekka.
Norralased pakuvad lahenduse, kuidas hinnata maksimaalset hapnikutarbimise võimet jooksulindi ja kalli laboriaparatuuri abita. Viie tuhande inimese laborimõõtmistel saadud tulemusi analüüsides leidsid nad valemi, milles on kuus muutujat: vöö ümbermõõt, rahuloleku pulsisagedus, treeningute sagedus ja intensiivsus, vanus ning sugu.
Nende näitajate põhjal on võimalik inimese maksimaalset hapnikutarbimise võimet välja arvutada üsna täpselt, väidavad teadlased hiljuti ajakirjas Medicine & Science in Sports & Exercise ilmunud artiklis.
Uuringu tulemuste põhjal on valminud ka veebikalkulaator, mille abil on inimesel võimalik aimu saada enda maksimaalsest hapnikutarbimise võimest ilma spordimeditsiinikeskust külastamata.
Rahuloleku pulsi mõõtmiseks tuleb kümme minutit rahulikult istuda ning fikseerida siis kas pulsikella abil või randmelt mõõtes südamelöögisagedus. Vööümbermõõt tuleks mõõta naba kohalt.
Agnes Mägi rõhutab, et norralaste valem peaks hästi sobima mõned korrad nädalas harjutavatele tervisesportlastele. “Tippsportlaste kohta, kelle seisundit igal aastal koormustestiga hinnatakse, ei ütle see veebikalkulaator midagi,” ütles ta. Samamoodi ei ole tema sõnul sellest kasu ka neil südame- ja veresoonkonnahaigustega kimpus olijatel, kelle tervisliku seisundi ja ravi tulemuslikkuse hindamiseks koormustesti samuti kasutatakse.
“Rõhutaksin, see peab paika tervete harrastussportlaste puhul,” ütles ta.
Samas ei ole võimalik sellise veebikalkulaatori abil teada saada aeroobset ja anaeroobset pulsiläve, neid jälgides on võimalik oma treeninguid seada nii, et saavutada soovitud efekt organismi üle kurnamata.
Wisløff ütleb, et enda keha noorendamiseks on igaühel võimalik siiski midagi teha – tuleb rohkem liikuda. Passis muidugi midagi ei muutu, kuid parem füüsiline vorm annab üsna usaldusväärset teavet praeguse terviseseisundi kohta ning võimaldab ka teha ennustusi tulevikku.
Arvuta välja enda maksimaalne hapnikutarbimisvõime norralaste loodud veebikalkulaatoril.
