Krooniline unepuudus võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid, kuid ei tasu muretseda, kui mõni öö ei saa sõba silmale. Arstilt tasub otsida abi juhul, kui seda juhtub sageli. Kui aga inimene on hapra unega, siis sellega tuleb leppida ja teha ei olegi suurt midagi.
Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik rääkis Raadio 2 saates “Pulss”, kuidas sageli ütlevad inimesed tema vastuvõtul, et tahavad ideaalset und. Seda aga ei ole päris maailmas olemas. Verniku sõnul ei tasu seega muretseda, kui mõnel ööl on uni kehvem kui teisel, sest see on igati normaalne. Nädalas võibki olla üks-kaks ööd, kus inimene väga hästi ei maga. Kui aga inimene magab kehvasti juba kolm ööd nädalas, näiteks ei uinu ta kergesti või ärkab keset ööd üles, soovitab Vernik spetsialisti poole pöörduda.
Unenõustaja rääkis, et inimene peaks magama jääma veerand tunni jooksul, kuid mõned on võimelised uinuma kõigest paari minutiga. “Kui kõik on hästi ajastatud ja tead mis kronotüübis oled, siis on võimalik väga kiiresti magama jääda,” sõnas ta. Kronotüüp on tunnus, mis iseloomustab inimese ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust. Vernik selgitas, et igal inimesel on oma individuaalne une ja ärkveloleku rütm, mida reguleerib ajus käbinääre.
Vernik ütles, et vastu õhtut hakkab keha eritama unehormooni melatoniin ja päeval pääsevad mõjule ärksushormoonid. Neid on mitmeid erinevaid, näiteks serotoniin, dopamiin jne. See, millal melatoniin aktiviseerub, on kõigil inimestel erinev. Unenõustaja selgitas, et inimene võib olla näiteks keskkronotüüpi ehk klassikaline magaja, kes jääb magama õhtul üheksa ja 12 vahel.
“Me ei saa sundida end kindlasti kell 11 (õhtul) magama, kui meie melatoniini aktivitsioon ei ole näiteks nii tugev või melatoniini surve on tugev hoopis öösel kell üks või kaks. Ehk siis need inimesed on hilisema kronotüübiga,” rääkis ta. Osad inimesed on seevastu varased magajad ja neil tikub uni silma juba õhtul kell seitse või kaheksa.
Neljas liik on tundlikud magajad, keda nimetatakse delfiinideks. Nemad on hapra unega ja selle parandamiseks ei anna Verniku sõnul suurt midagi ette võtta. “Peab palju selgitustööd tegema, et tead, sul ongi selline uni ja sa pead seda aktsepteerima,” sõnas ta.
Hea uni = puhanud inimene
Hea uni on olnud inimesel siis, kui ärgatakse puhanuna. “Kui ma ärkan väsinult üles, siis on olukord üsna karm. See tähendab peamiselt seda, et uni jäi lühikeseks või oli probleeme unekvaliteediga,” ütles ta.
Seejuures tasub meeles pidada, et kõik inimesed ei vaja ööpäevas sama palju und. Täiskasvanutel jääb unevajadus seitsme kuni üheksa tunni vahele, keskmine on kaheksa tundi.
Vernik rääkis, et mõnikord võib inimene magada küll piisava arvu tunde, aga on ärgates ikka väsinud. See viitab tema sõnul sellele, et inimesel võib esineda öösel mõni unehäire, millest ta ise teadlik pole.
Kehvale unekvaliteedile viitab ka see, kui inimene väsib päeva jooksul, kuigi hommikul tundis end hästi. Näiteks tekib lõuna ajal suurem väsimus, mis ei lähe mitme tunni jooksul üle. Verniku sõnul on unehormoon aktiivne ka päeval kella ühe-kahe ajal ja see on tavapärane. “Pärast söömist peaks küll energiat juurde tulema, aga kui ei tule, siis see on viide sellele, et unega on midagi lahti,” ütles ta.
Unepuudus tekitab erinevaid hädasid
Kene Vernik ütles, et unepuudus mõjub väga karmilt. Statistiliselt tekivad unepuuduse mõjul kõige sagedamini südame-veresoonkonnahaigused või kõrgeneb nende tekkimise risk. Samuti seostuvad unepuudusega infarkt, insult ja kõrge vererõhk. “Unepuuduse tagajärjel langeb kognitiivne võimekus üsna kiiresti. Juba ühe vähese ööune tõttu võib keskendumine ja tähelepanu häiruda,” rääkis ta.
Vernik selgitas, et sel on lihtne põhjendus: öösel aju puhastub mürgistest ühenditest, mis sinna päeval kogunevad. Erinevad jääk- ja mürkained teevad aga aju aeglasemaks. Virgatsained, mis mängivad ajus elutähtsat rolli info töötlemisel ja vahendamisel, levivad unepuuduse tõttu aeglasemalt.
Nõnda võtavad ka inimesed infot aeglasemalt vastu ega reageeri nii kiiresti kui võiks. “Võivad tekkida kurikuulsad mikrouneepisoodid, kus inimene jääb üheks-kaheks sekundiks magama. Selle tagajärjel juhtuvad suured õnnetused,” rääkis Vernik.
Esimesena tunneb inimene unepuuduse tõttu vaimse võimekuse langust, meeleolu kõikumisi ja selle langust. “Me oleme siis nagu lapsed: jonnakad, trotsis, impulsiivsemad ja vastuvõtlikumad erinevatele stiimulitele. Kui inimesel on soodumus mõnele meeleoluhäirele, näiteks ärevushäirele, siis ärevuse foon tuleb magamatuse tõttu kohe esile ja sealt võivad areneda juba välja ka muud häired,” lausus ta.
Unenäod on meelelahutus
Unne suikudes näevad inimesed sageli und. Verniku sõnul on aga umbes 60 protsenti meelde jäävatest unenägudest negatiivsed. See tuleneb tema sõnul sellest, et inimesed kipuvad päeval muretsema ja mõtlema pigem negatiivseid mõtteid. Need võivad omakorda kanduda edasi unenägudesse.
Teadusmaailmas ei teata Verniku sõnul, miks inimesed unenägusid näevad ega ka midagi nende vajalikkuse kohta. Viimase 20 aasta uuringute tulemused vihjavad tema sõnul, et unenägudel on kaitsemehhanism: nad kaitsevad psüühikat ja vaimset seisundit.
Näiteks on teadlased teinud katseid inimestega, kes on läbi elanud mõne trauma. Inimesed, kes nägid oma unenäos korduvalt kogetud traumat ja elasid selle seeläbi emotsionaalselt uuesti läbi, taastusid traumast kiiremini. Seda mitte kogenud inimeste puhul oli taastumine aeglasem. Taolised uuringud näitavad Verniku sõnul, et unenägudel võib olla tervendav toime.
Unenõustaja ütles, et sageli küsitakse tema käest, mis faasis und nähakse. “Mina kuulun nende unespetsialistide hulka, kes usuvad, et näeme unenägusid kõikides unefaasides,” lausus ta. On aga ka koolkondi, kes usuvad, et sügava une ajal inimene unenägusid ei näe.
Samas ei tasu unenägudest otsida Verniku sõnul sügavamat tähendust. Kui inimene näeb unes rääkivat hobust, kes pakub talle roosat limonaadi, siis taoline unenägu ei püüa inimesele midagi öelda. Vernik selgitas, et see võis vabalt tulla sellest, et inimene nägi filmis hobust, rääkis hobustest või tekkis mingi seos lapsepõlvega.
“Inimesed on vahel öelnud, ta ei mõelnud eelmisel päeval mitte midagi, mis oleks seotud sellega, mida ta unes nägi. Või siis nägi ta unes inimest, keda ei ole viimased 20 aastat näinud ega ole tema peale mõelnud. Võib-olla tundis inimene mingit sarnast lõhna nagu siis, kui oli selle inimesega koos?” arutles Vernik.
Kes tahab unenägusid hommikul mäletada, sel soovitab Vernik paberi ja pliiatsi voodi kõrvale asetada ning ärgates nähtu kohe kirja panna.
Kui inimene und ei näe, siis seepärast ei ole vaja muretseda. “Kindlasti sa neid läbi elad, aga (sa) lihtsalt ei mäleta (seda). See on lihtsalt sinu eripära ja see võib olla seotud sellega, et oled kroonilises unepuuduses,” sõnas Vernik.
Err.ee
