Aeg-ajalt koroonaviirusega nakatumise järel nähtavate ajukahjustuste taga pole sageli mitte viirus ise, vaid nakatumisega kaasnev ränk põletikuline reaktsioon, viitab hiljuti ilmunud uuring.
Tulemused põhinevad USA-s pärast koroonaviirusega nakatumist surnud 19 inimese aju lahkamisel tehtud tähelepanekutel. Uurimisaluste vanus jäi surmahetkel 5–73 aasta vahele. Neist mõnedel olid varasemad kaasuvad haigused, nagu diabeet või südame-veresoonkonnahaigused.
Teadlased ei suutnud leida lahkamise käigus viirusosakesi ega jälgi selle pärilikkusainest. Teisisõnu koroonaviirus ilmselt ajju ei jõudnud. Samas märkasid nad veresoonte ummistumist ja veresoonte seinte õhenemist, millest tulenevalt muutusid nad tavapärasest läbilaskvamaks. Verevalgud hakkasid lekkima ajurakkude vahele. Mõnedes veresoontes leidus tavapärasest rohkem ka mikrogliia ehk aju immuunrakke. Kahjustusi nähti nii ajutüves kui ka haistesibulas.
Töörühm järeldas selle põhjal, et tekkinud kahjustuste taga oli inimeste enda immuunsüsteem, mis reageeris koroonaviirusega nakatumisele liiga tugevalt. Kuigi viirus ei pruugi ajju jõuda, võib tekitada see seal kaudselt võrreldavalt suurt kahju, kui näeb näiteks insuldi või mitmete teiste autoimmuun-põletikuliste ajuhaiguste korral.
Loe edasi: Novaator.err.ee/
