Neljapäev , 18 aprill 2024
Erakorralised uudised
vaktsiin

Koroonavaktsiini on saanud iga teine Euroopa Liidu elanik

Koroonavaktsiini on saanud iga teine Euroopa Liidu elanik

Käesoleva nädala alguseks oli vaktsineeritud Euroopa Liidus koroona vastu vähemalt korra üle 220 miljoni inimese ehk pooled selle elanikud. Nakatunute arv on hakanud kasvama samal ajal mitmetes arengumaades, mis kasutavad Hiina vaktsiine.

Enam kui 100 000 elanikuga riikidest on vaktsineeritute osakaal kõige suurem Kuveidis, kus on saanud vähemalt ühe doosi ligi 75 protsenti elanikest. Teise doosi on saanud seal vähem kui üks inimene sajast. Nõnda on riik maailmas esirinnas ka nakatunute arvu poolest.

Veidi rohkem kui 70 inimest saja kohta on saanud vähemalt ühe doosi ka Islandil. Vaktsineerimiskuur on sealjuures lõpetatud igal teisel inimesel. Alates 27. maist pole nakatunud seal koroonaviirusega mitte keegi.




Ligi 70 protsendini küündib hõlmatus veel Araabia Ühendemiraatides. Neist esimene on paistnud oma vaktsineerimistempoga maailmas silma jaanuarist saadik. Üle 16-aastastest on saanud praeguseks vähemalt ühe doosi 83 protsenti ja kahe kolmandiku vaktsineerimiskuur on lõpetatud.

Vaatamata kõrgele vaktsineeritute osakaalule on seal nakatunud viimastel nädalatel iga päev miljoni elaniku kohta aga enam kui 200. Riik kasutas eeskätt hiinlaste Sinopharmi vaktsiini, mis hoidis kliinilistes katsetes sümptomite tekke ja haiglasse sattumise ära neljal juhul viiest. Sama pole veel teada, kui hästi kaitseb see uute viirusvariantide eest.

Uute nakatumiste tõttu hakkasid Araabia Ühendemiraadid pakkuma oma elanikele ka kolmanda doosi saamise võimalust. Sarnase valiku ees seisavad teiste seas veel Seišellid, Colombia, Mongoolia ja Bahrein. Neist kolm esimest on nakkusjuhtude suhtarvu poolest maailmas tipus.

Euroopa Liit

Euroopa Liidu riikidest on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanute osakaal kõige suurem Maltal. Esmaspäevaks oli vaktsineeritud vähemalt korra 69,2 protsenti riigi elanikest. Vaktsineerimiskuur oli lõpetatud saja inimese kohta veidi enam kui 60.

Maltale järgnevad liidusiseses pingereas 61 protsendiga Belgia ja 58 protsendiga Soome. Samas on Belgias teise doosi saanute osakaal kaks korda suurem – vaktsineerimiskuur on lõpetatud igal kolmandal.

Euroopa Liidus tervikuna oli vaktsineeritud esmaspäevase seisuga vähemalt korra enam kui 221 miljonit inimest ehk pooled ühenduse elanikud. Üleliidulist keskmist ületasid 11 riiki, sh Itaalia, Saksamaa ja Hispaania.

Leedus ja Eestis on vaktsineeritute osakaal kümnekonna protsendi võrra väiksem. Leedus oli vaktsineeritud 100 elaniku kohta ligi 44, Eestis küündis vaktsineeritute osakaal teisipäevase seisuga 42 protsendi lähedale.

Vaktsineerimistempo on aeglustunud ka Lätis. Ühe doosi on saanud seal iga kolmas. Veel väiksem on nende osakaal veel Rumeenias ja Bulgaarias. Neist viimases on vaktsineeritud 13,5 protsenti elanikest.

download

Ülejäänud maailm

Maailma suurematest riikidest oli jõudnud USA vaktsineerida esmaspäevaks vähemalt korra ligi 180 miljonit inimest ehk 54,8 protsenti elanikkonnast. Vaktsineerimiskuur oli seejuures lõpetatud 153,7 miljonil.

Hiina avaldas vaktsineeritute arvu kohta andmed viimati 10. juunil. Toona oli saanud ühe doosi enam kui 622 miljonit inimest ehk ligi 45 protsenti riigi elanikest. India oli vaktsineerinud teisipäevaks üle 271 miljoni inimese ehk viiendiku oma elanikest.




Viimase nädalaga on suurenenud huvi vaktsineerimise vastu Venemaal, kus hakkas nakatumine järsult kasvama juuni alguses. Ühe süsti on saanud seal saja elaniku kohta 15,4 ehk kokku 22,2 inimest.

Kokku on vaktsineeritud maailmas koroona vastu vähemalt korra 1,84 miljardit inimest. Vaktsineerimisega on algust tehtud enam kui 190 riigis.

Allikas. Err.ee

Vaata ka:

90523589 2910115582368687 8203878982697877504 o

18.04.2024 Ööpäeva liiklusinfo ja õnnetused

Eile toimus 1 liiklusõnnetus. Juhtimiselt kõrvaldati 8 alkoholi või narko tarvitamistunnustega sõidukijuhti. Liiklusõnnetused 17.04.2024 kella

minuaeg.com uudised

Riigikogus algab arutelu tuumaenergia kasutuselevõtmisest

Riigikogu arutab tänasel istungil keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused

error: Sisu on kaitstud!