Eestis püsib kirurgilise ravi maht stabiilne, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Andmed näitavad, et tervishoiusüsteem on suutnud hoida kirurgiliste teenuste mahu varasemal tasemel ning jätkuvalt tehakse suur osa operatsioone päevakirurgias.
2024. aastal opereeriti haiglaravis ligikaudu 71 000 ja päevaravis 66 600 patsienti. Võrreldes 2023. aastaga oli haigla- ja päevakirurgias opereerituid veidi vähem (−1,2%), samas kui ambulatoorses ravis tehti operatsioone 4,2% rohkem. Kirurgilist sekkumist vajas 40% haiglaravi (v.a õendusabi) ja üle 60% päevaravi patsientidest.
Operatsioonide jaotus elundkonna järgi oli 2024. aastal sarnane eelneva aastaga. Haigla- ja päevakirurgias kokku oli suurim opereeritute arv silmakirurgias, seda peamiselt kataraktioperatsioonide tõttu. Üle 90% silmakirurgiast teostati päevaravis. Haiglaravis olid sagedasemad luu- ja lihaskoe ning seedetrakti operatsioonid, mõlemad moodustasid üle 18% kõigist 15-aastastest ja vanematest opereeritutest.
Alla 15-aastaste laste päevaravis opereeritute arv vähenes eelneva aastaga võrreldes umbes kümnendiku võrra. Arvestama peab, et koroonaepideemia alguses laste päevakirurgia maht vähenes, aastatel 2022–2023 aga omakorda märkimisväärselt suurenes. Seega on laste kirurgilise ravi maht pärast pandeemiajärgset kasvu stabiliseerumas. Endiselt oli kolmandik opereeritud lastest haiglaravil ja kaks kolmandikku päevaravis, enamasti neelu ehk adenoidide ja mandlite eemaldamise tõttu.
Lisaks plaaniliste operatsioonide andmetele kogub TAI andmeid vältimatute kõhuõõne haiguste kirurgia kohta. Eestis opereeriti eelmisel aastal vältimatut kirurgiat vajavate kõhuõõne haiguste tõttu kokku 7280 patsienti, mis on 7% enam kui eelneval aastal. Vältimatut kirurgiat vajavate patsientide osatähtsus oli suurim ägeda pimesoolepõletiku (operatsioon tehti 95% haigetest) ja pitsunud songa (operatsioon 83% haigetest) korral, seda kõigis haiglatüüpides. Vältimatut osutati kõhuõõne kirurgiat 2024. aastal kõigi maakondade haiglates peale Jõgevamaa.
„Kirurgilise ravi kogumaht püsib Eestis stabiilne ning päevaravi osakaal näitab tervishoiusüsteemi tõhusust – suur osa operatsioone tehakse nii, et inimene saab samal päeval koju. See on nii patsiendi kui haigla seisukohalt oluline efektiivsuse näitaja,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Merike Rätsep.
„Andmed aitavad jälgida, kuidas kirurgilise abi pakkumine ajas muutub ja kuidas eri haiglad üle Eesti on koormatud,“ lisas Rätsep.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2024. aasta haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmed. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Vaata ka operatsioonitubade andmeid.
*opereeritu – peamise kirurgilise protseduuri järgi (NCSP koodid A–Q, Y). Allikas: Tervise Arengu Instituut
