Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel on korteripõlengute kindlustusjuhtumite keskmine kahjusumma peaaegu kolmekordistunud viie aastaga. Kodukindlustuses oli mullu kokku 425 tulekahju kogukahjuga 7 miljonit eurot. Neist 234 tulekahju oli korterites, mille keskmine kahjusumma oli 13 tuhat eurot. Viie aasta eest oli keskmine korteripõlengu kahju alla viie tuhande euro.
EKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul ulatus mullu viie korteripõlengu kahjusumma isegi üle 100 tuhande euro. „Kõige rohkem juhtub tuleõnnetusi detsembris, kui kodudes jäetakse küünlad järelevalveta, toiduvalmistamisel tekib leek või ahju kütmisel tekkinud säde süütab kodu põlema. Sageli on probleeme ka teiste kütteseadmetega, samuti elektripaigaldistega ja -seadmetega, mille rikke tõttu tekib tulekahju,“ selgitas Reimets ning lisas, et aasta lõpus on ka ilutulestikust tekkinud õnnetusi palju.
Reimetsa hinnangul sõltub kahjustuste ulatus sellest, kui kiiresti tuli avastatakse. „Suitsuandur aitab tule kiiresti avastada ning annab lisaaega enda päästmiseks ja abi kutsumiseks. Tulekustutusvaiba või pulberkustutiga saab väiksema tule ise kustutada,“ ütles Reimets.
Kõigist kodukindlustuse tulekahjudest üle poole ehk 55 protsenti toimus mullu korterites ning 45 protsenti eramajades. Põlengu keskmine kahju eramajades oli 19 tuhat eurot ning suurim kahjusumma oli ligi pool miljonit eurot.
Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu sõnul juhtus tänavu novembri keskel traagiline õnnetus Pärnus. „Üksikule vanaprouale meeldis tihti küünlaid põletada. Seekord ta asetas aga küünla pehme mööbli peale. Kui ta küünla korraks järelevalveta jättis, süttis sellest tulekahju. Ta sai raskeid põletushaavu ja põlengu hinnanguline kahju oli 100 tuhat eurot,“ ütles Soosalu.
Soosalu soovitas eakatel sugulastel ja lähedastel silma peal hoida. „Külastage neid ja veenduge, et küünaldest ja jõulukaunistustest ei tekiks tuleohtu. Kindlasti tuleb loobuda küünalde põletamisest kuusel, sest see on sagedane tulekahju põhjus,“ rõhutas ta.
„Lisaks saab põlengu vältimiseks kontrollida, et elektrijuhtmed ei vedeleks keset tuba ning pikendusjuhtmetega poleks ühendatud palju võimsaid elektriseadmeid. Samuti võiks vanad ohtlikuks muutunud elektriseadmed välja vahetada, sest need põhjustavad tihti tulekahjusid,“ selgitas Soosalu.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
