23. mail pidas keskkriminaalpolitsei kinni Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse liikme, kellele esitati kahtlustus investeerimiskelmuses.
Kahtlustuse kohaselt esitas 39-aastane Maksim investeeringute saamiseks valeandmeid. Kriminaalmenetluses kontrollitakse, kas juhatuse liige on ühistu nimel esitanud avalikkusele ebaõigeid väiteid majandusaasta aruannete esitamise, hoiustajate üldkoosoleku toimumise, hoiu-laenuühistusse paigutatavate tähtajaliste hoiuste tagamise ja hoiustatud vahendite investeerimise kohta.
Kogutud tõendite põhjal on alust kahtlustada, et hoiu-laenuühistu juhatuse liige on valeandmete esitamisega enda positsiooni kuritarvitanud ning kahjustanud hoiu-laenuühistut ja seeläbi hoiustajate huve.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul on investeeringutega seonduv politsei kõrgendatud huviorbiidis olnud juba mõned aastad, et tagada selle valdkonna usaldusväärsus ning vähendada kelmuste tagajärjel tekkivaid kahjusid. Ta märkis, et hoiu-laenuühistu tegutsemisse sekkumine on äärmuslik abinõu, mida politsei teeb alles siis, kui ollakse tuvastanud kuritegudele viitavaid asjaolusid. „Antud juhul on meil põhjust kahtlustada, et juhatuse liikme tegevus ei olnud kantud hoiustajate ning ühingu huvidest. Seda, kui suured on kahjud ja kuidas täpselt ühingusse antud investeeringuid on kasutatud, selgitame välja eeluurimise käigus,“ rääkis Laur.
Riigiprokurör Alar Lehesmetsa sõnul ei ole hoiu-laenuühistud võrreldavad pankadega, kuhu saab oma raha n-ö passiivse hoiustajana paigutada. Samuti ei teosta nende üle järelevalvet Finantsinspektsioon. „Ajal, mil inimeste huvi enda raha hoiustamise ja investeerimise ning sel viisil inflatsiooni eest kaitsmise vastu üha kasvab, tuleb enne raha paigutamist põhjalikult selgeks teha, kuhu ja kellele enda vara usaldatakse,“ ütles Lehesmets.
„Hoiu-laenuühistud on loodud liikmete aktiivse tegevuse koondamiseks ning liikmetel on kohustus seista ühingu käekäigu eest. Ühistu liikmetel on õigus nõuda juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ja ka laenu andmise korra ning laenusumma piirmäära kehtestamist. Senises praktikas on kriminaalmenetlusega päädinud juhtumite puhul olnud ühine see, et hoiu-laenuühistuga lepingu sõlmimisel on hoiustajad volitanud enda õigusi teostama ühistu juhatuse liikme. Sellega loobutakse sisuliselt kontrollist ühistus toimuva ning ka enda raha üle. Paraku on just enda õigustest loobumine andnud varemgi ühistu juhatuse liikmetele võimaluse suunata hoiustatud vahendeid investeerimise asemel endaga seotud kolmandatele äriühingutele. Kriminaalmenetluses selgitame, kas ja mil määral käituti nii ka Eesti Arengu Hoiu-laenuühistus,“ kirjeldas Lehesmets.
Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ning viib läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo.
