Kui oled seni tomatite kasvatamist vältinud, sest Sul ei ole kasvuhoonet, aga neelud oma tomati järele ikkagi käivad, siis haara kohe võimalusest ja pane sel kevadel ise oma tomatid kasvama aknalauale või rõdule. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender jagab rahvusvahelise puu- ja köögivilja-aasta puhul näpunäiteid alustavatele tomatikasvatajatele.
Tomat vajab hoolt
Kõigepealt pead arvestama, et tomatitaim on nagu laps või lemmikloom, kes vajab pidevat tähelepanu ja hoolt. Hea hoolitsuse ja pühendumise korral võib tomatitaim kasvatada Sinu aknalaual terve aasta ja kauemgi, pakkudes samal ajal noppimiseks kogu aeg küpseid vilju.
Hea aeg tomatiseemne mulda pistmiseks on siis, kui päevad hakkavad venima pikemaks. Usinamad külvasid tõenäoliselt juba jaanuaris, aga hiljaks pole jäänud veel ka praegused seemne mulda poetajad. Jaanuaris külvajate jaoks võivad esimesed viljad valmida juba mai algul, aga täpne saagi algus sõltub palju ka konkreetsetest kasvutingimustest.
Seemned, väiksem pott ning kasvuturvas
Sobiva sordi valimine on oluline, sellest kirjutasime lähemalt Maablogi eelmises postituses. Pea meeles, et hea valgusega aknalaual või rõdul kasvatamiseks sobivad paremini kääbussordid või madalad, vähem valgust nõudvad sordid, mille viljad ei kasva väga suureks.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi valikust soovitame aknalauale või rõdul kasvatamiseks sorti ‛Varto’, mis on varajane, kompaktne ja poolvarju taluv sort umbes 50 g kaaluvate viljadega, mis saavad küpseks 110–115 päeva pärast taime tärkamist.
Hea saak algab heast mullast
Tomatiseeme külva kindlasti varem kasutamata märga kasvuturbasse või muusse substraati, mida oled eelnevalt hoidnud vähemalt ühe ööpäeva toatemperatuuril, et muld saaks soojeneda. Iga seeme pane eraldi potti. Kata seemned kuni 1 cm paksuse kasvuturbakihiga ning vajuta kergelt kinni. Nii saavad seemned niiske keskkonnaga hea kontakti ja hakkavad kiiresti idanema. Pärast külvi võid poti katta kilega või kattelooriga, mis hoiab niisket idanemiskeskkonda. Taimed tärkavad enamasti 6–7 päeva jooksul. Pärast tärkamist eemaldada kile või loor, see väldib taimede väljavenimist.
Kui pott hakkab tomatitaimele väikseks jääma, võta ette ümberistutamine. Hangi selleks kuni 10-liitrine põhjas oleva auguga anum või kasvupott. Kata poti põhi 5–6 cm paksuse killustiku- või liivakihiga, mis toimiks drenaažina ja aitaks potist liigset vett ära juhtida. Seejärel täida nõu kasvusubstraadiga, millesse võid soovi korral segada kastmisgeeli. Kastmisgeel seob vett ja aitab hoida potis niiskust pikema aja jooksul. Tomat talub sügavat istutamist, mis tähendab, et võid julgelt taimevarre alumise osa substraadi sisse panna. Sel juhul moodustuvad varrele kergesti külgjuured.
Tomatite kasvusubstraat peab olema õhu- ja toitainerikas. Tomatite kasvatamiseks sobib hästi kasvuturba ja kemikaalivaba aiamulla segu, millele on ¼ koguse ulatuses lisatud kvaliteetset komposti (näiteks hobusesõnnikukompost) või lisatud juhendi kohaselt granuleeritud väetist. Toitainerikas on mahetomati kasvatamiseks toodetud Ecofertise tomativäetis, millest toitained vabanevad aeglaselt, nii nagu kompostistki.
Kui kasvatusnõu on piisavalt suur, võid kasutada ka ainult kasvuturvast, aga siis pead arvestama sagedasema kastmise ja väetamisega.
Toa- ja rõdutomatitaimele tuleb anda lisaks kasvusubstraadis olevatele toitainetele koos kastmisveega regulaarselt pealtväetist. Väetamisest tuleb pikemalt juttu juba järgmises postituses aprilli lõpus.
Seniks aga – näpud mulda!
Päisefoto: Maaeluministeerium
Allikas. Maablogi
