Täna Tallinnas toimunud ühistranspordi visioonikonverentsil „Ühistransport aastal 2035“ arutlesid keskkonnasõbralike tehnoloogiate esindajad, kuidas peaks toimuma üleminek taastuvkütustel põhinevatele tehnoloogiatele. Kuigi valikuvõimalusi on palju, leidsid transpordi- ja energiasektori esindajad, et ennekõike on vajalik seadusandlikku ja regulatiivset kindlustunnet, sest investeeringuid taastuvkütustepõhiseks transpordiks ei saa teha soovunelma baasilt.
Eesti suurima ühistranspordiettevõtte AS Tallinna Linnatransport juhatuse esimees Deniss Boroditš sõnas konverentsil, et kuigi Eesti positsioon taastuvkütuste kasutamisel on muust Euroopast maha jäänud, siis on Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärgid transpordisektoris siiski realistlikud, kuid nende täitmine sõltub ennekõike sellest, kuidas toetavad Euroopa ja ka kohaliku riigi meetmed kiiremaid üleminekuprotsesse.
TLT on transpordisektori suurim surugaasi tarbija
„Üleminek gaasibussidele on teinud Tallinna linnatranspordist suurima transpordisektori surugaasi tarbija Eestis. Täna teenindavad pealinna juba 200 surugaasil sõitvat bussi ning lähiaastal lisanduvad veel 150 gaasibussi. Oluline on märkida, et planeeritud 350 gaasibussi tarbivad aastas ca 200 GWh surugaasi. Võrdluseks, Eesti 2020. aasta biometaanitootmise kogumaht oli 97,4 GWh ja selle aasta tootmismaht kuni 150. Ilmselgelt ületab nõudlus pakkumist. Me väga loodame, et suurenenud nõudlus annab tootjatele põhjust tootmismahte suurendada, see soodustab konkurentsi ja seeläbi ka keskkonnasõbralike kütuste kättesaadavus,“ lisas TLT juhatuse esimees.
Täna regiooni suurima surugaaritankla Kadaka teel avanud BioForce Infra OÜ juhatuse esimees Henry Uljas nentis, et nende üks oluline prioriteet on kindlasti biometaani osakaalu suurendamine transpordisektoris ning Bioforce Infra plaanib oma portfellis lähiajal biometaani osakaalu kasvatada, suunates selle AS Tallinna Linnatransport gaasibussidesse.
„Hiljuti Glasgows toimunud kliimakohtumisel rõhutati samuti metaaniheitme vähendamise olulisust ning näiteks ühe parima võimaluse põllumajanduses pakub selleks just biometaanijaamade rajamine. Plaanime koostöös partneritega selliseid jaamasid Eestisse juurde luua ning panustada veelgi enam taastuvkütuste kasutusele võtmisesse. Biometaan võimaldab väärindada jäätmeid ja põllumajanduslikke kõrvalsaadusi mida muuks otstarbeks kasutada ei saa ja selline tootmine esindab seetõttu väga rohelist ja keskkonnasäästlikku majandamist,“ rääkis Uljas.
Vesinikutehnoloogia pole veel kasutuseks valmis
Kui rääkida muudest taastuvkütustest, siis Boroditši sõnul hetkel ei paku mitte ükski Eestis tegutsev ettevõte piisavalt töökindlaid ja reisijate ootustele vastavaid lahendusi, mida paralleelselt kasutusele võtta.
„Kõrvuti elektribusside katsetamisega jälgib TLT ka vesinikkütusel töötavate busside vallas toimuvaid arenguid ning kui tehnoloogia jõuab nõutavale tasemele, on TLT valmis alustama katsetamiste ja pilootprojektidega. Samas peab vesiniktransport muutuma nii veeremi kui ka kütuse hinna osas konkureerivaks gaasi- ja elektribussidega,“ sõnas Boroditš lisades, et vesinikkütusele üleminekuks vajalik eeltöö peab toimuma tihedas koostöös riigiga, kaasates selleks nii linnaeelarvelised kui ka Euroopa Liidu fondidest rohepöördeks taotletavad vahendid. Tehnoloogia arenedes ning vesinikuturu aktiviseerudes, kaalub Tallinn kindlasti ühistranspordis vesiniktehnoloogia kasutuselevõttu.
Enne elektri- või vesiniktehnoloogia kasutuselevõtuga alustamist peab olema Euroopa, Eesti ja ka kohalike regioonide põhised pikaajalised kokkulepped, kuidas terviklikult süsteemi ühes tempos arendada,“ nentis Boroditš.
Ta avaldas lootust, et Eesti riik leiab sobivad toetus-meetmed, et taastuvkütustele üleminekut toetada. „Kui meil on riiklik tugev seljatagune, siis saavad ettevõtted kaasata investeeringuid – need on arenduseks kriitilise tähtsusega,“ sõnas Boroditš.
Eesti Vesinikuklastri juhi Sven Parkeli sõnul on Eestil võimalik rohevesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuga aidata kliimaneutraalsuse poole nii transpordi- kui energeetikasektorit, kuid selleks on tarvilik eelkõige mõista, kuidas vesinikutehnoloogiad mõjutavad vastavate sektorite tarneahelaid ja toimimisloogikaid.“
Rohevesinik teeb võimalikuks kliimaeesmärkidest tingitud tervikliku energiavarustussüsteemi ümberkorraldamise, eesmärk ei ole vaid ühe kasutusvaldkonna üleminek uuele energiaallikale. Meil on võimalik tasakaalustada kõikuva hinnaga tuule- ja päikeseenergia abil võrku toodetavat elektrit, muutes odava hinnaga elektri perioodidel toodetava vesiniku suure lisandväärtusega majandusharuks ja seeläbi toetades loobumist fossiilsetest kütustest. Vesiniktehnoloogiale üleminek annab võimaluse liituda Euroopa väärtusahelatega ja tuua Eestisse nii välisinvesteeringuid kui uusi innovatsioonivõimalusi,“ sõnas Parkel.
Ta lisas, et transpordisektoris saab alustada vesiniktehnoloogiale üleminekut läbi majandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi vahendatud vesinikumajanduse meetmete, pannes püsti terviklahendused tootmisest tarbimiseni. „See oleks Eestis esimene, kuid see-eest Euroopa riikide tegevusraame arvestades kriitiline samm, et olla vesiniktehnoloogiate kasutuselevõtus konkurentsivõimeline,“ rõhutas Parkel.
Paneeldiskussioonis osalejad nentisid, et parim energiasüsteem on mitmekülgne süsteem ehk ka Eesti ei peaks valima taastuvkütustest vaid üht lahendust, vaid soosima energiavarustuskindlust tagavat energiasüsteemi, kus erinevad allikad täiendavad teineteist.
