Loomakasvatajate esindajad usuvad, et kui restoranides oleks märgitud, millisest riigist pakutav siga või kana pärineb, eelistaksid inimesed kodumaist toodangut ka kõrgema hinna korral. Nad rõhutavad, et tarbijal peab olema võimalus teadlikuks valikuks.
Endine rahandusminister Maris Lauri aga ei pea sellist nõuet vajalikuks. “Lapsehoidjariik võiks tegeleda millegi sisulisega,” kirjutas ta sotsiaalmeedias, reageerides põllumajandusminister Piret Hartmani määruse eelnõule, mis kohustaks toitlustusasutusi teavitama liha päritoluriigist.
Samasuguse kriitika esitas majandusminister Erkki Keldo, kelle sõnul ei anna selline regulatsioon tarbijale midagi lisaks, kuid toob ettevõtjatele kaasa ebavajalikku halduskoormust.
Mõned restoranipidajad jagavad seda muret, kuid osa ettevõtjaid toetab uut plaani. “On väga oluline, et tarbijad teaksid, kust nende toit pärineb, sest see võimaldab neil teha teadlikumaid valikuid,” rõhutas põllumajandus-kaubanduskoja juht Kerli Ats.
Eesti tõusigade aretusühistu juht Anu Hellenurme lisas, et kodumaise liha tootmiseks tuleb arendada tarneahelaid, mis toetuvad eelkõige Eesti toorainele.
Kodumaise sealiha tarbimine langes järsult
Loomakasvatajate mure pole põhjuseta. Statistika näitab, et kui 2021. aastal tarbiti Eestis pool siin kasvatatud sigadest, siis 2022. aastal eksporditi juba 71 protsenti sealihast.
Samas langes ka üldine sealiha tarbimine Eestis umbes seitse protsenti, kuid importliha osakaal kasvas veelgi. 2023. aastaks moodustas välismaalt toodud sealiha juba 77 protsenti Eesti turul müüdavast lihast.
Kerli Ats tõdes, et kohaliku liha kõrgem hind on selle peamine miinus, kuid tarbijate teadlikkus võiks aidata Eesti tootjatel konkurentsis püsida.
