Hambapesu tähtsusest on räägitud väga palju. Lastele tutvustatakse juba lasteaias õigeid hambapesuvõtteid, sagedust ja eesmärki, kuid ometi ei piisa heaks suuhügieeniks alati vaid korralikust hambapesust.
Suuõõne tervis sõltub väga palju sellest, mida süüakse ja juuakse, milline on elustiil ja organismi üldine seisund. Palju on räägitud happerünnaku kahjulikust mõjust hammastele ja suu limaskestadele. Sageli ongi happerünnak suutervise probleemide tekke algne põhjus ja sekkumiseta mured süvenevad. Kuidas siis ikkagi hooldada suud nii, et hambad ja igemed püsiksid terved?
Õigete vahendite ja tehnika valik on mõnevõrra individuaalne. Erinevaid hooldusmeetmeid peaksid kasutama näiteks breketeid kandvad inimesed ning need, kelle hambad ei ole korrektselt reas ja kel seetõttu on rohkem raskesti ligipääsetavaid piirkondi. Hooldamise kohta võiksid hambaarstilt nõu küsida keerulisemate proteesidega või parodontilise ravi läbinud inimesed.
Hammaste liigne kulumine
Suutervise probleemide sagedasemad põhjused on tingitud ebapiisavast suuhügieenist ehk hammastele kogunenud katust, mis loob soodsa keskkonna bakterite arenguks ja kaariese tekkeks, või liiga abrasiivse pastaga tugevast puhastamisest, mis võib põhjustada hammaste kulumist, hambaemaili kahjustumist ja selle tagajärjel jäävaid kahjustusi hammastel.
Paraku on hammaste liigne kulumine mure, millega hambaarstid järjest enam kokku puutuvad. Hammaste kulumise juures mängib suurt rolli liiga madal pH-tase suus ehk liiga happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul muutub hambaemail pehmemaks ja allub kergemini kulutavatele teguritele. Hammaste harjamine vahetult pärast happeliste jookide või söökide söömist suurendab kulumise riski. Seega oleks hea pärast happeliste toitude või jookide tarvitamist hambapesuga oodata.
Hambaharja valik
Enam-vähem tervete ja korrektselt asetsevate hammastega inimese suuhügieeni argipäeva peaks kuuluma hammaste harjamine kaks korda päevas kaks kuni neli minutit ning hambavahede regulaarne puhastamine.
