Nakkuse leviku peatamiseks ei piisa isegi 100-protsendilisest vaktsineeritusest, ütles Helsingi ülikooli zoonoosiviroloogia professor Olli Vapalahti.
Vapalahti ütles MTV uudistele, et koroona Delta varianti nakatuvus on selline, et 80-protsendilisest vaktsineeritusest nakkuse leviku peatamiseks ei piisa.
Vapalahti väitel pole võimalik piiri kuhugi panna ehk tegemist on mission impossible olukorraga ses mõttes, et vaktsineerituse abil peatada viiruse levik Soomes.
Vapalahti põhjendab väidet sellega, et elame vabas maailmas, kus reisimist ei saa ära keelata. Seetõttu ükskõik, mida Soomes teha, siis nakkus levib ikka edasi.
Samal seisukohal on evolutsioonibioloog Tuomas Aivelo. Tema väidel Delta jaoks 80 protsendist ei piisa ja pole teada, kas üldse mingist tasemest piisab. Kolmandate nn booster-doosidega on võibolla võimalik midagi ära teha.
Vapalahti toob välja kolm põhjust, miks vaktsineeritusega pole võimalik viiruse levikule piiri panna: vaktsiini mõju viiruse vastu nõrgeneb, kergesti nakkavaid ja vaktsiinide kaitsest läbi murdvaid variante tuleb üha enam juurde ning vaktsineeritud levitavad viirust samuti edasi.
Kust see Soome 80 protsendi piir siis tuli? Vapalahti sõnul tuli see number sellest, et algsed uurimused näitasid, et vaktsiin hoiab ära 90 protsenti nakatumistest ning nakkus enam ei levinud. See oli aeg, mil vaktsineerimistest oli möödunud väga vähe aega ja polnud teada, kuidas vaktsiini mõju kaob. Samuti polnud teada uued variandid ja nende mõju vaktsiinidele.
Vapalahti sõnul oldi pärast esimesi uuringuid väga lootusrikkad ses osas, et vaktsiinidega on võimalik viiruse levik peatada.
Teoreetiliselt saab karjaimmuunsuse saavutamist läbi vaktsineerimise arvutada nakatumise kordaja R abil. Näiteks koroona Alfa ehk Briti variandi puhul oli R 1,5 korda suurem kui koroona algne variant. Kui R on 2, siis saavutatakse karjaimmuunsus 50-protsendilise vaktsineerituse juures. Kui aga R on 5, siis saavutatakse karjaimmuunsus 80-protsendilise vaktsineerituse juures. Koroona Delta variandi puhul aga on R võibolla isegi 6,75.
Professor Vapalahti sõnul on praeguseks leitud, et karjaimmuunsust pole võimalik saavutada, kui vaktsiinide mõju kaob ning vaktsineeritud levitavad nakkust edasi. Mida lähemal ollakse 100-protsendilisele vaktsineeritusele, seda parem on koroona olukord ja seda väiksem on koormus haiglaravile. Ühiskonna immuunsust aitab parandada ka haiguse läbipõdemine, täiendavad vaktsiinidoosid ning 5-11-aastaste laste vaktsineerimine, kui see heaks kiidetakse.
Professor Vapalahti arvates on hea võrdlusmoment leetrid, mille puhul võib R olla isegi 20. Kui vaktsineeritus on 95 protsenti, siis leetrid enam ei levi. See kehtib aga ainult juhul, kui vaktsiinide kaitse püsib mitukümmend aastat ja viirus ei muteeru, nagu see on leetrite puhul.
Koroona puhul põevad lapsed seda kergelt. Ka täiskasvanud põevad kergelt neid koroonaviiruseid, mida on lapsena põetud. Neid põetakse läbi üha uuesti ja uuesti iga mõne aasta tagant. Sama võib prognoosida uuele koroonaviirusele SARS-CoV2. Haigus põetakse läbi või saadakse vaktsiin varakult ning siis elu jooksul põetakse seda uuesti ja uuesti läbi või saadakse vaktsiinid.
Veel pole teada, kuidas SARS-CoV2 edasi areneb, aga tõenäoliselt muteerub viirus edaspidi nagu gripp ja teised koroonaviirused. See tähendab, et pidevalt on inimesi, kelle immuunsüsteem ei suuda viirusele vastu panna, mistõttu esineb pidevalt raskeid haigusjuhtumeid ja surmasid.
Teisest küljest arenevad nii ravimid kui vaktsiinid. Mõnda aega levib viirus rohkem vaktsineerimata inimeste hulgas, kes saavad immuunsuse läbi haiguse läbipõdemise ja kellest osal esinevad rasked haigusnähud ning nad satuvad haiglasse.
