Peaminister Kaja Kallas keskendus oma iga-aastases Euroopa Liidu kõnes Riigikogu ees Ukraina toetamisele ja Euroopa Liidu tulevikule.
Oma esinemist alustas Kallas tõdemusega, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse on meie julgeoleku nurgakiviks. Selle tähtsust kinnitab ilmekalt Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina ja tema õiguse vastu vabalt valida oma tulevikku. Peame jätkama Ukraina toetamist ja koos teiste Euroopa riikidega tugevdama oma kaitsevõimet.
„Ukraina sõdib jätkuvalt ja iga päev ka meie vabaduse eest. Kui me ei taha mõelda sõjale täna ega tulevikus, peame mõtlema Ukrainale nüüd ja praegu. Kui me peame Euroopas võimalikuks teha või anda veel midagi, siis tuleb seda teha nüüd ja tuleb seda teha praegu,“ ütles Kallas. „Tahan uskuda, et suudame sanktsioonid, külmutatud vara kasutuselevõtu, majandusliku ja sõjalise abi ning Ukraina liitumisläbirääkimistele kutsumise leppida kokku veel selle nädala Ülemkogus ning sellega julgustada ka kõiki teisi riike maailmas. Putin peab mõistma, et aeg tiksub tema vastu, mitte tema poolt,“ rõhutas ta.
Kallase sõnul tekitavad geopoliitilised ja väärtuselised hallid alad Euroopa sees ebavajalikke pingeid. Ta väljendas heameelt selle üle, et Euroopa integratsioon on saanud uue tõuke. „Mul on eriti hea meel, et Horvaatiast sai 1. jaanuaril euroala 20. liige ja aprillis sai Soomest NATO liige. Bulgaaria ja Rumeenia väärivad juba mõnda aega liikmelisust Schengenis, samuti ootan ma Rootsit pikisilmi NATOsse.“ Lubadustest tegudeni peab liikuma Euroopa Liidu laienemisega. „Et Thessaloniki ja Versailles’ tippkohtumise lubadused ei muutuks perspektiivist perspektiivituseks, tuleb detsembris otsustada Ukraina ja Moldova liitumisläbirääkimistele kutsumine ja tingimuste täitmisel avada läbirääkimised. Ei ole sugugi liialdatud, kui kasutada Ukraina välisministri väljendit, et need tingimused on täidetud ukrainlaste verega,“ lausus Kallas.
Ta lisas, et miski ei näitaks selgemini Euroopa Liidu tõsiseltvõetavust, kui otsus ise pakkuda välja tähtaeg, millal organisatsioon on valmis kuni kümne koduste reformidega hakkama saanud uue liikme vastuvõtuks. 2030. aasta oleks selliseks valikuks väga loogiline, sest just siis rakendub uus pikaajaline EL eelarve ja moodustuvad uued 2029. aasta valimiste järgsed institutsioonid. Kallas nentis samuti, et Euroopa Liidu laienemist ja selleks vajalikke muutusi on võimalik teostada aluslepinguid muutmata.
Euroopa lähitulevikust rääkides toonitas Kallas, et Eesti prioriteetide hulka kuulub Euroopa kaitsevõime tõstmine. „Meie jaoks tähendab see eesmärk lähivaates muidugi ennekõike seda, et NATO Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud kaitseplaanid saavad ellu viidud,“ selgitas ta. Oluline on suurendada ka ELi kaitsetootmist, muu hulgas selleks, et täita lubadust saata üks miljon suurtükimürsku Ukrainale.
Kallas ütles, et laiapindse riigikaitse hoiak, mida rakendavad Eesti ja Soome, peaks saama omaseks kogu Euroopale, kui tahame tõhusalt tõrjuda rünnakuid taristu, vaba sõna, vähemuste ja demokraatliku süsteemi vastu ning näha positiivseid arenguid ka Euroopa lähiümbruses.
Peaministri sõnul sai kriiside virvarris kannatada Euroopa Liidu siseturg ja konkurentsivõime. Oluline on, et liikmesriigid viiksid ellu reformid ja investeeringud konkurentsivõime ja tootlikkuse parandamiseks. „Seejuures on ka lihtsalt tehtavaid asju, näiteks tuleks lõpetada riigivõla ja riigiabi suhtes kehtivad erandid. Maksumaksja abil ostetud konkurentsieelis on nagu laastutuli, see ei kesta kuigi kaua,“ ütles peaminister.
Ta lisas, et valitsus pingutab selle nimel, et Eesti saaks maksimaalset kasu Euroopa Liidu võimaldatud investeeringutest. „Mul on hea meel öelda, et ainult Eesti ja Leedu suutsid äsja lõppenud eelarveperioodi 2014-2020 vahendid täiel määral kasutusele võtta. Märgin, et kui ELi keskmine valitsussektori investeeringute tase SKP-sse on kolme protsendi piires, siis Eestil on see üle viie protsendi ja jääb üheks kõrgemaks ELis kogu järgneva nelja-aastase riigi eelarvestrateegia perioodil. Me anname endast parima, et ka selle perioodi investeeringud jõuaksid kõik Eesti inimesteni,“ ütles Kallas.
Koostöös teiste Balti riikidega on suudetud tema sõnul kiirendada aasta võrra elektrisüsteemide Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise projekti, parandada energiavarustust- ja ühendusi. Töö jätkub Rail Balticu põhitrassi õigeaegse valmimise nimel, et tagada ELi toetus ja rahastamine. Samuti loodame koos Euroopa Komisjoniga pöörata suuremat tähelepanu kriitilise taristu seireks ja kindlustamiseks.
Oma kõne lõpetas Kallas sõnadega: „Euroopa Liidul ei ole kunagi varem tulnud rinda pista pandeemia ja sellest tingitud üleilmse sulgumise ning ilmasõja mahus sõjalise konfliktiga ja selle tagajärjel vallandunud pagulaslainega. Kõiki võimalusi, piiranguid, kogemusi ja üleilmseid muutusi arvestades on Euroopa tänased juhid tulnud kriisiga suurepäraselt toime. Mul on põhjust öelda, et just sellist võimekat ning meelekindlat Euroopat me tahtsimegi.“
