Sadade kaupa esitatud pöördumised, üha uued samasisulised küsimused, perspektiivitud, kuid aeganõudvad kaebused – lisaks riigikogule pistab niisuguste katsumustega rinda ka Eesti vanglasüsteem, mistõttu otsib justiitsministeerium võimalust jätta korduvatele ja sisututele küsimustele vastamata.
“Viru vanglas on meil üks kinnipeetav, kes on suutnud aasta jooksul vanglale esitada ca 700 pöördumist, teine on esitanud 355 pöördumist,” rääkis justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse. “Me peame nende pöördumistega moel või teisel tegelema,” lisas ta.
Pärast pöördumise registreerimist tuleb kontrollida, kas see on saadetud õigele adressaadile ja viimaks tuleb kirjale vastus koostada. Tallinna vangla vastas läinud aastal 5400 pöördumisele.
“See omakorda viib meie tähelepanu ära meie põhitegevuselt. See on pidada kinnipeetavatega arutelu selle üle, mis neid vabanedes ootab ja kuidas selleks paremini valmis olla,” rääkis Kuuse.
Asekantsleri kinnitusel pole tegu uue nähtusega ning aastate jooksul on välja kujunenud mitut tüüpi pöördumisi. Näiteks mõned kinnipeetavad esitavad iga päev sarnase küsimuse.
“Ja vastamisel peab ametnik kogu aeg võrdlema ja püüdma välja mõtelda, kas võrreldes eelmise kirjaga on mõni nüanss sinna lisandunud, millele me ei ole vastanud. Ja loomulikult järgneb sellele järgmine kiri, kus öeldakse, et te sisuliselt minu küsimustele ei vastanud,” ütles Kuuse.
Lähedastelt saadakse pöördumiste esitamiseks kirjablankette
Küsimused võivad minna peenesse juriidikasse või käia igapäevase olme kohta. “Küsitakse, et miks on kambri värv selline, mis materjalist on tehtud voodi, miks voodi on üldse selline, nagu ta on,” loetles Kuuse.
Kinnipeetavaid on muu hulgas huvitanud, miks on saia- ja leivaviilud erineva mõõduga ning millisest metallisulamist on valmistatud lusikad. Juhtub sedagi, et kinnipeetav palub endale midagi kambrisse tuua, ning kui soovitud ese on saabunud, viitab ta haldusmenetluse seadusele ning taotleb põhjendust, miks tema kambrisse asju toodi.
“Teinekord saadetakse meile ka sellist seosetut juttu, seaduste väljavõtteid, artikleid, fotosid,” rääkis Kuuse, kelle sõnul polegi igas kirjas mingit küsimust. “Või kui on, ja sa sellele vastad, siis järgneb veel pikem ja seosetum kirjavahetus.”
Aeg-ajalt tulevad kinnipeetavatele appi sõbrad-sugulased väljastpoolt müüre ning saadavad neile kümneid kirjablankette. Kinnipeetav täidab üksikud lahtrid, paneb allkirja ning uus pöördumine ongi valmis.
“Teinekord saadetakse neid kirju ka väga paljudele asutustele. Siin kaob riigil kohati isegi järg ära, et kes millal mida vastab ja asutused edastavad omavahel neid kirju vastavalt pädevusele. Seda asjatut töötundi läheb siia üsna palju,” rääkis Kuuse.
Justiitsministeerium loodab abi seadusemuudatusest
Kui aparaat pöördumiste kuhjale alla vannub ning vastused seaduses märgitud ajaks ei laeku, esitatakse vanglale kahjunõue. Seejärel pöörduvad kinnipeetavad kohtusse. Eelmisel aastal menetlesid Eesti halduskohtud 2500 asja, millest 700 said alguse kinnipeetavate kaebustest. “Ja nendest seitsmesajast 415 on tehtud 29 inimese poolt,” ütles Kuuse.
Osa kinnipeetavaid on ametnikega vesteldes tunnistanud, et kõigi pöördumiste taga ei peitugi siiras teadmistejanu. Aeg-ajalt on nad ka lubanud, et võtavad mitusada pöördumist tagasi juhul, kui vangla nende tahtmise täidab.
“Ühel hetkel peaks riik tekitama endale paremad alused selleks, et loobuda pahatahtlike pöördumiste menetlemisest,” usub Kuuse.
Kolmapäeval saatiski justiitsministeerium kooskõlastusringile vangistusseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Sügiseks loodavad ametnikud välja mõelda, kuidas osa arupärimisi ja pöördumisi ilma vastamata tagasi saata ning osadele suuliselt vastata.
“Me peaksime seaduses väga selgelt sätestama need alused, millistele tingimustele peab pöördumine vastama, et seda kvalifitseerida alusetuks või pahatahtlikuks,” rääkis Kuuse. “Ilmselt tuleks arvestada pöördumise sisu ja eesmärki, aga vaadata ka korduvusi,” lisas ta.
Allikas: Err.ee
