Juristid tõdevad, et viimastel aastatel on enamus inimeste pöördumisi seotud võlgnevustega ning probleem tundub süvenevat – üha rohkem inimesi satub kiirlaenufirmade tõttu laenuorjusesse ja vajavad sealt väljasaamiseks juristi või võlanõustaja abi.
HUGO.legal jurist Merike Roosilehe sõnul ei võta enamus neist laenu mugavusteenuse- või kauba tarbimiseks – võlarattasse satub üha enam inimesi, kelle igakuine sissetulek ei võimalda osta või tarbida seda, mida nad tegelikult ka vajavad.

Hugo Merike Roosileht Jurist 2

Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Merike Roosilehe kommentaar:

Enamjaolt on võlaringi sattunud inimesed madala sissetulekuga ning puudulike õigusteadmistega, mistõttu suur osa neist tasub ka alusetuid ning aegunud nõudeid. On oluline meeles pidada, et lepingust tulenevad nõuded aeguvad kolme aastaga ning maksimaalne viivise määr on 0,06% tasutamata laenusummalt.

“Lepingust tulenevad nõuded aeguvad kolme aastaga ning maksimaalne viivise määr on 0,06% tasutamata laenusummalt.”

Võime küsida, et kuidas on sattunud niivõrd suur hulk inimesi laenuorjusesse ja peamine vastus seisneb siin asjaolus, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult – ei kontrollita inimese maksevõimet ja sageli piisab üksnes kinnisvara olemasolust.




Kuna paljude inimeste igakuine madal sissetulek ei võimalda elada inimväärset elu, on nad mingil hetkel sunnitud laenu võtma elementaarsete vajaduste rahuldamiseks, näiteks ei suudeta tasuda eluaseme kulusid, elektri eest jäädakse võlgu ja kui elekter ähvardatakse välja lülitada, tuleb kiiresti leida vahendeid võlgnevuse tasumiseks. Siis aga tuleb lisaks eluaseme ja muude oluliste kulude kõrvalt hakata tasuma ka võetud laenukohustust ning kuna raha kõigele ei jagu ja tekivad taas võlgnevused, võetakse järgmisest kohast laen eelneva laenu tasumiseks. Ja nii see pall veerema läheb, kuni üks hetk avastatakse, et igakuiseid laenuosamakseid tuleb tasuda rohkem, kui seda igakuine sissetulek võimaldab tasuda. Tekib pankroti olukorrale viitav maksejõuetus, kuid seda ei saa lubada need, kelle eluase läheks pankrotivara hulka.

Olen näinud palju juhtumeid, kus näiliselt väike laenusumma on lõpuks inimesed koduta jätnud, kuna järgnevad laenud vanade laenude katmiseks on võetud juba kinnisvara tagatisel ja kui siis laenu tasumine üle jõu käib, realiseeritaksegi inimese kodu võla katteks.

Kuna peamine kiirlaenuvõtja on madalama sissetulekuga ja vähem haritud inimene, kellel on laenu vaja olenemata tingimustest ja kohe, siis ei pruugi ta ise osata hinnata oma maksevõimet. Ja kui ka laenuandja ei hinda laenusaaja maksevõimet piisavalt ja annab laenu vastutustundetult, ongi tulemuseks võlgnevuste ülepea kasvamine.

“Olen näinud palju juhtumeid, kus näiliselt väike laenusumma on lõpuks inimesed koduta jätnud, kuna järgnevad laenud vanade laenude katmiseks on võetud juba kinnisvara tagatisel ja kui siis laenu tasumine üle jõu käib, realiseeritaksegi inimese kodu võla katteks.”

Augustikuus saabus aga läbi kohtupraktika oluline pretsedent – nimelt otsustas kohus, et kuna laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei pea krediidisaaja lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu krediiti tagasi maksma kogu kahju ulatuses. Antud kaasusest nähtub, et kui krediiti on antud krediiditaotleja maksevõimet hindamata ja krediidisaajal on tekkinud raskusi saadud laenu tagasimaksmisega, on krediidisaajal õigus nõuda krediidiandjalt talle tekkinud kahju hüvitamist, seega kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede rahalist hüvitamist.




Tegemist on väga olulise pretsedendiga, kuna sama põhimõtte eiramise tõttu laenuandjate poolt on võlaorjuses tuhandeid inimesi.

Täpsemalt sellest pretsedendist saab lugeda siit: https://hugo.legal/oluline-pretsedent-laenuandja-rikkus-vastutustundliku-laenamise-pohimotet/

5 soovitust, kuidas võlaorjusesse sattumist ennetada:

  • Mõtle hästi läbi, mille jaoks on laenu vaja ning hoidu laenu võtmisest olemasoleva laenu tasumiseks
  • Ära sõlmi kergekäeliselt võlgnevuse tasumiseks maksegraafikuid, kui sa pole kindel, kuidas võlgnevuse summa on kujunenud
  • Kui sulle pakutakse inkassofirma poolt võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut, siis veendu, et see ei ole võlatunnistus, millega võtad juurde olemasolevale kohustusele uue iseseisva ning alustehingust sõltumatu kohustuse
  • Kui soovid laenu refinantseerida, siis uuri, kuidas uue laenu põhiosa on kujunenud ning pea nõu juristiga
  • Kui tunned, et ei suuda enam võetud kohustuste tasumisega toime tulla, pöördu esimesel võimalusel võlanõustaja või juristi poole. 

Minuni on viimasel ajal jõudnud mitmeid kelmuse juhtumeid ning seetõttu hoiatan inimesi kahe olukorra eest:




  1. Ära võta laenu krüptorahasse investeerimiseks, kuna viimasel ajal on mitmel juhul seda võimalust pakkunud kelmid – alati veendu ja pea nõu asjatundjatega
  2. Ära anna kellelegi internetipanka sisenemiseks oma paroole – on olnud juhtumeid, kus kelmid on saadud paroolidega konto tühjaks teinud ja võtnud lisaks mitmeid kiirlaene, mis on edasi katnud erinevate inimeste kontodele. 

HUGO.legal juristid on tänavu õigusnõuga abistanud 6135 inimest, neist 2118 on vajanud juristi abi seoses võlgnevustega.