Wednesday , 1 December 2021
abielu

Abielu registreerimine – jurist selgitab, millega tuleb arvestada

Abielu on võimalik sõlmida Eestis täisealise mehe ja naise vahel. 15–17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa. Piiratud teovõimega täisealine võib abielluda juhul, kui ta saab aru abielu õiguslikest tagajärgedest.

Abielu registreerimise välistused
Abielu registreerimine ei ole võimalik inimeste vahel, kellest üks on juba abielus; samast soost inimesed; sugulased, kes on otsejoones ülenejad või alanejad; vennad ja õed ning poolvennad ja -õed, lapsendajad ja lapsendatud ning ühe inimese lapsendatud lapsed. Kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta usutunnistusejärgsetele abielu sõlmimise tingimustele, mis selles kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtivad.

Välisriigi kodanik abiellub Eestis lähtuvalt Eesti õigustest
Kui abielu sõlmitakse Eestis, toimub see lähtuvalt Eesti õigusest, sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida.




Abielu saab registreerida 30€ eest
Abielu registreerimine eeldab 30 eurot riigilõivu tasumist perekonnaseisuasutuses ja vaimuliku juures. Riigilõiv peab olema makstud enne avalduse esitamist sellele perekonnaseisuasutusele, kes abielu sõlmimise kinnitab. Notari juures abiellumine on riigilõivuvaba, maksta tuleb aga notaritasu, millele lisandub käibemaks. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus sõlmida abielu, on maakonnakeskuste kohalikud omavalitsusedja Tallinna perekonnaseisuamet.

Vajalikud dokumendid
Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures, abielu sõlmimise õigusega vaimuliku juures või maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuametis):

ühine kirjalik avaldus
isikut tõendavad dokumendid
sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad
varem abielus olnud inimese abielulahutuse dokument, abikaasa surmadokument või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus juhul, kui neid andmeid rahvastikuregistris pole
vajadusel kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta
vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument
abieluvõimetõend (ainult siis, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla 6 kuu)
välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument
riigilõivu tasumist tõendav dokument
Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest.

Abieluvõimetõend
Kui Eestis soovib abielluda inimene, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 kuu, peab ta Eesti perekonnaseisuasutusele esitama oma kodakondsus- või elukohariigi pädeva asutuse välja antud abieluvõimetõendi. Tõend peab abiellumise ajal kehtima.

Kui välisriigi kodanik aga ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada (näiteks välisriigis ei väljastata sellist dokumenti), on tal õigus pöörduda Eestis kohtusse ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuus kuud.




Välisriigis abiellumist tõendav dokument tuleb ühe kuu jooksul pärast abiellumist esitada Eestis perekonnaseisuasutusele, et vajalikud muudatused saaksid tehtud ka rahvastikuregistris.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles.
Muul juhul peavad need olema tõlgitud ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu registreerimine
Abielu ei sõlmita üldjuhul varem kui ühe ja mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, mil abiellujad esitasid perekonnaseisuasutusele avalduse. Mõjuval põhjusel võib perekonnaseisuasutus tähtaega lühendada. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest.

Abielu sõlmimisel võib inimene valida uue perekonnanime või säilitada senise. Abiellumise järel saab uue perekonnanime üks abiellujatest. Uus perekonnanimi võib olla:

teise abikaasa perekonnanimi
sidekriipsuga seotud kaks nime, kus oma perekonnanimele on sidekriipsuga lisatud abikaasa perekonnanimi.

Varalised õigused
Abielu sõlmimisel peavad abiellujad avalduse esitamisel valima, kas nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni. Kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon.
Kui abiellujad valivad vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhte, kannab perekonnaseisuametnik varasuhte andmed rahvastikuregistri vahendusel abieluvararegistrisse. Seejärel avatakse abieluvara registrikaart, mille kohta saadab abieluregister abikaasadele ka teate.

Abielu sõlmimine välisriigis
Soovitused juhuks, kui olete otsustanud oma abielu sõlmida välisriigis:




Võtke ühendust vastava riigi ametkonnaga või saatkonnaga ja küsige, milliseid dokumente peate abiellumiseks esitama.
Veenduge, et välisriigis sõlmitav abielu on selles riigis seaduslik.
Enne abiellumist välismaal tehke kindlaks, et välisriigis välja antud abielutunnistus on tunnustatud/kehtiv ka Eestis.
Tutvuge põhjalikult välisriigi seadustega. Mõnes riigis ei ole võimalik peale abielu sõlmimist jätta alles neiupõlvenime, teises riigis ei pruugi nime muutus kajastuda abielutunnistusel. Kui Eestis on abielu sõlmimine perekonnanime muutmise üks alustest, siis välisriigis ei pruugi see nii olla. On riike, kus peale abielu sõlmimist abikaasade perekonnanimi ei muutu. Seega selleks, et edaspidi kanda abikaasa perekonnanime, tuleb Eestis ette võtta eraldi nimemuutmise protseduur.
Välisriigis abielu sõlmides tuleb abielutunnistus kas legaliseerida või kinnitada apostilliga välisriigi vastavas ametiasutuses.
Välisriigis legaliseeritud abielutunnistus tuleb legaliseerida ka Eesti välisministeeriumis. See võib võtta aega, kui välisministeeriumis puudub vastava välisriigi ametniku allkirjanäidis. Allkirjanäidise saamiseks riigist, kus Eestil puudub välisesindus, võib kuluda kuid või osutuda hoopis võimatuks.
Välisriigis sõlmitud abielust on kodanik kohustatud ühe kuu jooksul peale abielu sõlmimist informeerima kohalikku perekonnaseisuasutust, kes kannab selle Eesti rahvastikuregistrisse.
Vältimaks aja- ja rahakulu võimalikele arusaamatustele ja paberimajandusele on soovitatav abielu registreerida Eestis ning sõrmuste vahetamise tseremoonia korraldada mõnel paradiisirannal.

Järgneb jurist Angela Jürgensoni kommentaar: Abielu ja lahutus käivad tihti kokku

Abielluda on lihtne. Vallalistel inimestel pole lihtsustatult selleks vaja peale avalduse tegemise ja riigilõivu maksmise teha muud, kui perekonnaseisuametniku küsimusele abielu sõlmimise kohta jaatavalt vastata.

Abiellujad peavad valima ka varasuhte liigi – varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe. Minu vastuvõtule on tulnud palju kliente, kes varasuhte valiku tähendust ega sisu pole valiku tegemisel oluliseks pidanud. Inimlikult võib ka eelnevat mõista, sest pulmi korraldades mõeldakse arusaadavalt muule (kleit, soeng, meik, lilled, pidu, pulmaauto, reis, külalised jne), kui abielu lõppemise või vara jagamise peale.

Tavainimene lähebki n.ö “vooluga kaasa” ja kirjutab oma allkirja, tagajärgi mõistmata ja varasuhte olemuse üle pikemalt aru pidamata. Abiellutakse tavaliselt laste kasvatamise pärast, et koos lapsendada, lihtsalt armastusest või muudel põhjustel ja nii nagu on erinevad abielu sõlmimise põhjused, soovivad mõned abiellujad valida ka nendele sobivaima varasuhte.

Näiteks, kui naisel puudub vara, sünnivad lapsed ja ta ta jääb aastateks koduseks, soovitan valida varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte. Kui mõlemad tegelevad aga oma ettevõtetega, siis on selgem ja lihtsam toimetada varalahususe varasuhtes.

Abielu registreerides annavad naine ja mees üksteisele lubaduse, toetada teineteist heas ja halvas. Eelnev on pikemalt kirjas ka perekonnaseaduse paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2:

Abieluline kooselu ning abikaasade õigused ja kohustused

(1) Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.

(2) Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks.

Statistika järgi lahutatakse ligemale pool sõlmitud abieludest
Lahutus käib paraku tihti koos abiellumisega, sest statistika järgi lahutatakse ligemale pool sõlmitud abieludest (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/abielud-ja-lahutused).




Kui juristi juurde tullakse, siis inimlikult mainitakse palju ka seda, et armastus sai otsa. Nagu ülal juba öeldud on, siis perekonnaseadus kohustab abikaasasid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks, seaduses puudub termin “armastus“. Kui abikaasad või üks nendest ei soovi enam abielu jätkata, siis on võimalik abielu lahutada. Lahutamise mõte tekib, kui ei suudeta enam teist abikaasat taluda või abielus on mingeid probleeme (nt alkohol, vägivaldsus, abikaasa ei tööta, ei tegele lastega vms). Meenub üks tore naine, kes ütles vastuvõtul lahutuse põhjuseid nimetades muuseas, et tema abikaasa on nagu jõehobu, kes lihtsalt istub ja sööb iga päev elutoas diivanil televiisori ees, ei soovi lahutama minna, sest on oma eluga rahul – naine koristab, käib tööl, teeb süüa. Selline olukorrakoomika ajas meid mõlemaid südamest naerma. Naine sai kohtu kaudu lahutuse.

Enne juristi juurde tulekut käiakse ka paariteraapias või psühholoogi juures
Minu juurde on pöördunud naised küsimustega, mis kaasneb sellega, kui abielu lahutada. Kuidas on võimalik ühisvara varasuhte korral vara jagada, kuidas lapsi edasi kasvatada – soovitakse teada enda olukorra kohta parimaid võimalusi. Enne juristi juurde tulekut, on mõned käinud ka paariteraapias või psühholoogi juures, mis näitab, et inimene on kaalunud abielu säilitamise ja lahutamise vahel. Selleks, et nõu anda, peab inimene rääkima väga isiklikke ja privaatseid asju oma elust, mis paljudele on ebamugav ja harjumatu, kuid juristi jaoks tavapärane.

Vahel piirdub vastuvõtul käimine info saamisega ja abielu kestab edasi. Vahel naaseb aga klient tagasi ja siis on ta juba teadlikult lahutuse suunas valiku ja otsuse teinud. Minu juurde tullakse tagasi sel juhul, kui abikaasaga pole rahumeelselt õnnestunud Perekonnaseisuametis või notari juures lahutada. Siis jääb üle kohtule abielulahutuse hagi esitada. Eelnev on küll riigilõivu ja õigusabikulu näol kallim viis, kuid kui abielu jätkamine on võimatu, siis lahutuseni jõudmiseks pole elaval inimesel muid võimalusi peale kohtu.




Tihti on põhjuseks abikaasa poolne liigne alkoholi tarvitamine, füüsiline või vaimne vägivald, priiskav eluviis ja raha raiskamine
Abielulahutuse hagisse tuleb kirjutada põhjendus, miks lahutust nõutakse. Tihti on põhjuseks abikaasa poolne liigne alkoholi tarvitamine, füüsiline või vaimne vägivald, priiskav eluviis ja raha raiskamine. Põhjus on inimese jaoks muutunud sedavõrd häirivaks, et kokkuvõttes järeldab lahutust nõudev inimene, et tal on üksi parem ja lihtsam elada. Inimene ei pea lõputult taluma ahistavat olukorda, järelikult ka sellist abielu mitte.

Artiklis on osaliselt kasutatud portaali Eesti.ee infot.
Allikas: https://hugo.legal/

Jaga

Vaata ka:

107

10 ägedat ideed euroaluste taaskasutamiseks

Euroalused on üsna praktilised, kuna muudavad interjööri loomingulisemaks ja maalähedasemaks. Siin on mõned ideed euroaluste …

Nimetu kujundus

Nina kuju räägib nii mõndagi inimese iseloomu kohta!

Vaata peeglisse, millisele nina kujule sarnaneb sinu nina ja uuri välja, mida see sinu kohta …

Tarokaart

Kolmapäev 1.12 Tarokaart on SAUAD PAAŽ

Oled täna tavalisest tundlikum, loovam ja kirglikum. Keskendud oma tegemistele täielikult ning püüad oma plaanid …

timmer

Ahto Muld: Kodumaiste muusikute ning teiste joodikute seltskondades on Kirsti Timmeri nime all töötav vana mustlasmutt hirmsasti hinnas

Kirsti Timmer «Taroskoop 2022», Kirjastus JES 2021, 288 lk. Žanr: Siioni lollide protokoll. Kodumaiste muusikute …