„Kuigi ka praegu tuleb kõigis lepingulistes suhetes järgida hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, siis uus seadus annab täiendava kaitse põllumajandustooteid ja toitu müüvatele ettevõtjatele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.
Täna jõustub „Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus“ (PTEKS), mille eesmärk on korrastada ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.
Uus seadus mõjutab ettevõtjaid, kes tegelevad põllumajandustoote ja toidu ostmise või müümisega teisele ettevõtjale. Toidu tootmise osas hõlmab seadus näiteks ettevõtjaid, kes tegelevad piima, juustu ja saia-leiva ostmise või müümisega teisele ettevõtjale, põllumajandustoodete tootmise osas ettevõtjaid, kes tegelevad näiteks elusloomade, lõikelillede, taimede, taimesibulate, teravilja kui ka loomasööda, sh lemmikloomatoidu ostmise või müümisega teisele ettevõtjale.
Põllumajandustoode ja toit, mis seaduse reguleerimisalasse kuulub, tehakse kindlaks kaupade nomenklatuuri koodi alusel. Kui kood kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu lisasse I, siis kuulub põllumajandustoode ja toit seaduse reguleerimisalasse. Seadus ei puuduta tarbijatega tehtavaid tehinguid. Küll aga kuuluvad puudutatud ettevõtjate hulka need põllumajandustoote ja toidu ostjaks olevad tulundusühistud või mittetulundusühingud, kes oma liikmelt põhikirja või selle alusel tehtud otsuse alusel põllumajandustooteid või toitu ostavad.
Seaduses on põllumajandustooteid ja toitu müüvate ettevõtjate kaitseks sätestatud üheksa tehingut ja tegu, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega, nagu näiteks keeld ühepoolselt muuta lepingu tingimusi, tühistada tellimusi liiga lühikese etteteatamisega ja ähvardada kaubanduslike survemeetmetega. Need tehingud ja teod on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel alati keelatud ning neid ei saa ka tagantjärele kinnitamisega heaks kiita.
Samuti on loetletud seitse sellist tehingut ja tegu, mis on keelatud juhul, kui lepingu osapooled selles eelnevalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku leppinud ei ole. Sellisteks tingimuslikult keelatud kaubandustavadeks on näiteks teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamise, allahindluse kulude katmise ja müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmise nõudmine.
Seaduses nimetatud kokkulepete sõlmimisel on oluline, et müüjal oleks kokkuleppe sõlmimiseks vajalik teave, mis võimaldaks tal teha hästi informeeritud otsuse. Ostja antud teave peab võimaldama müüjal otsustada, kas ta on valmis rahaliselt panustama ostja pakutud teenusesse ostja pakutud hinnaga või mitte.
Seadusega on müüjale loodud võimalus lisaks kohtusse pöördumisele pöörduda ka Konkurentsiameti poole ebaausa kaubandustava kindlakstegemiseks ja selle kasutamise lõpetamise nõudmiseks.
Maaeluminister lisas, et kõik kes ostavad või müüvad põllumajandustooteid või toitu, peaksid asjakohased müüki reguleerivad dokumendid, nagu tarnelepingud, põhikirjad või selle alusel tehtud otsused üle vaatama ja kontrollima nende kooskõla seadusega. Alates 1. novembrist 2021 sõlmitud lepingud ei tohi sisaldada seadusega vastuolus olevaid tingimusi. Seadusega vastuolus oleva sätte olemasolu lepingus tähendab seaduses sätestatud ebaausa kaubandustava keelu rikkumist, mille eest on ette nähtud väärteokaristus. Varem sõlmitud lepingute seadusega kooskõlla viimiseks on ostjatel aega 21. septembrini 2022. aastal. Samas ei pea ostjad ja müüjad sugugi selle kuupäevani ootama – kui muudatuste tegemine aasta või poolaasta seisuga on parem või kui saavutatakse varasem kokkulepe, saavad ettevõtjad muudatused enda jaoks vastastikku sobivaimal ajal teha.
