Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna hoovis on eraldatud alal hulgaliselt jalgrattaid ja muid kaherattalisi, millel kõigil tekstid paberil kirjas ja küljes.
Juhtivuurija Kaido Atspol selgitas, et siinsed erinevad rattad on erinevatest juhtumitest, mis puudutavad kas vargusi, vallasasjana äravõtmisi või leide. „Sildid räägivadki sellest, et kus midagi on saadud, kas on ratas leitud või võetud kontrolliks vallasasjana hoiule või siis on seotud mõne väärteomenetluse või kriminaalasjaga.“
Harju maakonnas oli eelmisel aastal jalgrattavargusi 440 ja käesoleva aasta septembrilõpu seisuga on varastatud 488 jalgratast. Tallinnas varastati eelmisel aastal 372 ratast ja seisuga 26.september on juba varaste kätte langenud 412 jalgratast. Linnaosade võrdluses on praeguse seisuga enim rattaid varastatud kesklinnast (121), järgnevad Põhja-Tallinn (79) ja Mustamäe (71). Samas kaheksa kuu võrdluses on kõige suurem protsentuaalne jalgrattavarguste tõus Pirita Linnaosas, järgneb Nõmme, Haabersti ja Mustamäe.
Enim rattaid varastatakse trepikodadest
Kaido Atspol ütles, et üks meetod, kuidas varastatud ratas politseini jõuab on see, et me võtame kinni inimese, kes on neid rattaid varastanud. „Varastatakse põhiliselt ikkagi trepikodadest. Statistika järgi 29% on just sealt. 28% tänavalt või muust avalikust kohast ehk siis täiesti nähtava koha pealt. 12% rattaid varastatakse keldritest, garaažidest ja kuuridest ning 11% parklatest.“
Vahemärkusena meenutas Atspol, et tegelikult ei tohi trepikodades jalgrattaid hoida sest nad takistavad õnnetuse korral evakuatsiooni.
Turvakaamerad on Atspoli sõnul politseile väga suureks abiks. „Isegi võib öelda, põhiliseks abiks, kust me saame selle informatsiooni, kes on teo toime pannud. Ja siis hakkame jälgi mööda tagasi minema, et kuhu need rattad on maha müüdud.“
Varastatud ratta realiseerimine on lihtne
Juhtivuurija Kaido Atspol kinnitas, et varastatakse muidugi raha pärast. „Ratas müüakse tihtipeale väga odavalt maha. Tuleb meelde üks juhtum, kus ratas maksis kolm 3500 ja müüdi maha 300 euro eest, nii et võib juhtuda, et isegi 10 korda odavamalt.“
Atspol selgitas, et on erinevaid mooduseid varastatud ratta realiseerimiseks. „Müüakse näiteks turul suvalistele inimesele, müüakse ka sotsiaalmeedias. On olemas näiteks selline lahe koht nagu Telegram. Seal on sellised kinnised grupid, kus ongi kogunenud mitte kõige ontlikumad ja seadusekuulekamad inimesed. Kuna hind on niivõrd odav, siis ta ostetakse ruttu ära, tehing võib nii umbes poole tunni jooksul toimuda. Nii et see käib väga ruttu.“ Atspol lisas, et muidugi müüakse ka Facebookis. „ Samas igal pool igal on tegelikult pandimajad ja ka sealt oleme saanud kätte rattaid.“
vara
Küsimuse peale, kes need rattavargad on, vastas Atspol, et ikka 20-30 aastased. „Vahel on lihtsalt narkomaanid. Vajadus uue doosi järele on nii suur ja siis on vaja varastada. Samas on tekkinud inimesed, kes on spetsialiseerunud jalgrattavarguste peale, justkui põhitöökoht.“
Varastatud asjade ostjatele meenutas Atspol, et kui nüüd minna seaduste juurde, siis paragrahv 202 karistusseadustiku järgi käsitleb sellist tegu. „Kui sa ikkagi näed, et asi on varastatud, tajud seda, tunnetad seda või sulle koguni öeldakse, et see on varastatud asi ja sa ostad. Siis saad kriminaalkorras karistatud.“
