Jäämurdja Tarmo tähistab teisipäeval 60. sünnipäeva, Soomes ehitatud jäämurdja on Eesti lipu all alates 1993. aastast.
“Mis saab olla tähtsamat meie riigi jaoks kui jäämurdja, mis tagab meie võimekuse mere kaudu kaubavahetuseks ka jäärohkel perioodil,” lausus Transpordiameti peadirektor Priit Sauk. “Rõõm on näha, et jäämurdja Tarmo on heas korras ning valmis tööd tegema.”
“Oleme 60 aastat kenasti vastu pidanud ning valmis tööks kuni järgmise laeva tulekuni,” kinnitas jäämurdja Tarmo kapten Heiki Mokrik. Ta lisas, et aasta lõpus toimub järgmine oluline sündmus – möödub 30 aastat hetkest, kui jäämurdja tuli Eesti lipu alla.
Jäämurdja Tarmo on ehitatud Soomes 1963. aastal Wärtsilä Hietalahti laevatehases. Vette lasti jäämurdja Tarmo valmimisaasta 31. jaanuaril. Tarmo sõsarlaevad on Tor, Njord, Varma ja Apu. 1993. aastal ostis Eesti riik Soomelt jäämurdja ära, et kasutada seda meie vetes jää murdmiseks. Siis vahetas laev ka oma Soome lipu Eesti oma vastu.
Tarmo jäävöö laius on 3,8 meetrit, paksus vööris 33 millimeetrit, ahtris 32 millimeetrit, külgedel 33 millimeetrit. Laeva kütusekulu täisvõimsusel on 52 tonni ööpäevas ja autonoomsus kakskümmend ööpäeva.
Tarmo on tänaseni valmis Eesti riiki jäämurdmisel teenima, olles valmisolekus Hundipea sadamas. Maailmas ei leidu kuigi palju nii heas seisukorras sellises vanuses jäämurdjaid, mis veel edukalt suudavad oma teenistusülesandeid täita.
Transpordiametil on kaks jäämurdmise võimekusega laeva – jäämurdja Tarmo ja mitmeotstarbeline laev EVA-316. Jäämurdja Tarmo tööpõld on Soome laht ja EVA-316 murrab vajadusel jääd Liivi ja Pärnu lahel. Soome lahel on peamiseks jäämurdjaks Transpordiameti prahitud laev Botnica, mille omanik on TS Shipping. Möödunud hooajal jäämurdja Tarmo välja ei sõitnud, sest soodsate lõunakaare tuulte tõttu ei tekkinud Soome lahes jäämurde vajadust. 2019. aastal läbis Tarmo põhjaliku remondi.
