Pere Sihtkapitali lastetusuuringu valguses on uuringuküsimuste saajatel tekkinud huvi, kellele riik nende andmeid väljastab ning kas on võimalik oma andmete jagamist keelata. Siseministeeriumi sõnul saab isikuandmete väljastamist rahvastikuregistrist mitte lubada vaid erafirmadele. Riigi- või teadusasutustele või nende lepingupartneritele on andmed õigustatud huvi korral kättesaadavad.
Kui isikuandmete kaitse seadus näeb ette, et inimene peab andma loa oma andmete jagamiseks ja töötlemiseks, siis rahvastikuregistris on vastupidi ehk vaikimisi on inimeste andmed õigustatud huvi korral uuringuteks või reklaamiks välja küsitavad.
“Sellist asja ei ole, et andmed on kinni ja inimene peab andma nõusoleku,” ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Mairis Kungla.
Seega, kui inimene ei soovi oma andmete jagamist, peab ta selle õiguse linnukesega märkides ära võtma. Seda saab teha nii ajalise piiranguga kui ka tähtajatult. Ent siiski mitte kõigile ja täielikult.
“Rahvastikuregistrist antakse andmeid üldjuhul ikkagi avaliku ülesande täitmiseks, aga antakse ka juriidilistele isikutele õigustatud huvi korral samamoodi. Inimene saab oma andmed ise kinni panna. Küll on samamoodi reklaamiks ja uuringuks, aga siis elukohaandmed ja viibimiskoha andmed,” rääkis Kungla.
Seega isegi siis, kui inimene on oma andmete jagamise rahvastikuregistrist keelanud, antakse need ikkagi välja avaliku ülesande täitmiseks. Näiteks teadusuuringuteks või inkassole.
Nii väljastatigi lastetute naiste isikukoodid, e-postiaadressid ja telefoninumbrid uuringufirmale, kel oli ette näidata õigusvastaselt sõlmitud leping Tartu Ülikooliga ning valimisse võisid sattuda ka oma andmete väljaandmise keelustanud naised.
Registripidaja aga ütleb, et iga juhtumi korral hinnatakse juriidilist alust ehk kas õigustatud huvi on olemas või mitte.
“See ei ole niimoodi, et keegi küsib andmeid ja siis lausaliselt kohe antakse, vaid ikkagi hinnatakse, kas on olemas õigustatud huvi, kas ka neid andmeid, mida tahetakse, võib väljastada, kas neid on vajalik väljastada. Seal selles mõttes käib ikkagi hindamine ka,” ütles Kungla.
Seda kinnitab ka Pere Sihtkapitali heaks uuringut läbi viinud küsitlusfirma RAIT Faktum & Ariko.
“Me teadsime juba varasemast kogemusest, et rahvastikuregistrist üldjuhul on väga-väga keeruline niimoodi andmeid saada, kas või isegi meiliaadresse. /…/ Neid antakse vaid väga-väga suurtel erandjuhtudel välja,” rääkis RAIT Faktum & Ariko juhataja Lise-Christelle Ester.
Veel eelmise aastani väljastati isikuandmeid ka uuringufirmadele, ent seadus muutus alates sellest aastast, jättes kõik isikuandmed kättesaadavaks vaid avaliku ülesande täitjatele õigustatud huvi korral.
Err.ee
