Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati värske erakondade toetuse küsitlus näitab, et viimastel nädalatel on erakondade toetusnumbrid mõnevõrra muutunud. Kõige rohkem on viimase nelja nädala jooksul oma toetust kasvatanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, samal ajal on EKRE toetus viimase kolme nädalaga vähenenud.
Sotsiaaldemokraatide toetus on nelja nädalaga kasvanud 1,4 protsendipunkti võrra, jõudes 14,8 protsendini. EKRE toetus on kolme nädalaga langenud 1,5 protsendipunkti ning erakonda toetab nüüd 13,1 protsenti valimisealistest Eesti kodanikest.
Kuigi suve jooksul on erakondade toetusnumbrid liikunud eri suundades, ei ole küsitluse põhjal kujunenud välja väga selgeid pikaajalisi muutustrende. Erakondade positsioonid on viimastel nädalatel pigem kõikunud, kuid suuremaid ja püsivaid muutusi valijate eelistustes ei ole seni näha.
Isamaa jätkab esikohal
Värske koondtulemuse järgi on Eesti erakondade toetusjärjestuse tipus endiselt Isamaa.
Isamaad toetab praegu 25,6 protsenti valimisealistest Eesti kodanikest. Teisel kohal on Keskerakond 22,2-protsendilise toetusega ning kolmandal kohal Sotsiaaldemokraatlik Erakond 14,8 protsendiga.
Esikolmikule järgnevad EKRE 13,1 protsendiga ja Reformierakond 12,7 protsendiga.
Parempoolsete toetus on 5,8 protsenti ning Eesti 200 toetus 1,5 protsenti.
Seega jääb kahe suurema erakonna vahe endiselt suhteliselt väikeseks. Isamaa edumaa Keskerakonna ees on 3,4 protsendipunkti.
Opositsioon on koalitsioonist selgelt ees
Praeguste toetusnäitajate põhjal kuuluks valdav osa valijate toetusest riigikogu opositsioonierakondadele.
Opositsioonierakondi toetab kokku 75,7 protsenti küsitletutest, samal ajal kui koalitsioonierakondade kogutoetus jääb 14,2 protsendi juurde.
See näitab jätkuvalt väga suurt erinevust valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni toetuse vahel.
Koalitsioonierakondade madal koondtoetus tähendab, et praeguse seisuga oleks opositsioonierakondadel riigikogus märkimisväärne ülekaal.
Milline võiks olla riigikogu koosseis?
Kui praegused toetusnumbrid muutuksid valimistulemusteks, saaks Isamaa riigikogus 29 kohta.
Keskerakond saaks 25 kohta ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15 kohta.
EKRE-le kuuluks sellise tulemuse korral 14 kohta ja Reformierakonnale 13 kohta.
Parempoolsed saaksid viis mandaati.
Praeguste näitajate põhjal oleks kuue erakonna puhul võimalik riigikokku jõuda ning ülejäänud erakondade toetus jääks alla mandaadi saamiseks vajaliku taseme.
Selline jaotus annaks opositsioonierakondadele väga tugeva positsiooni, kuid tuleb arvestada, et küsitlustulemus ei ole valimistulemus ning erakondade tegelik mandaatide arv sõltuks valimiste ajal kujunevast toetusest ja häälte jagunemisest.
Sotsiaaldemokraatide tõus paistab silma
Viimaste tulemuste üks tähelepanuväärsemaid muutusi on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetuse kasv.
Nelja nädalaga on erakonna toetus suurenenud 1,4 protsendipunkti võrra. 14,8-protsendilise toetusega on sotsiaaldemokraadid kindlustanud endale küsitluses kolmanda koha.
Samas on nende ja järgmiste erakondade vahe endiselt suhteliselt väike. EKRE toetab 13,1 protsenti ning Reformierakonda 12,7 protsenti valijatest.
Seetõttu võib isegi mõne protsendipunkti suurune muutus järgnevatel nädalatel erakondade järjestust uuesti mõjutada.
EKRE toetus on langenud
EKRE värske toetusnäitaja on 13,1 protsenti. Võrreldes kolme nädala taguse tulemusega on erakonna toetus langenud 1,5 protsendipunkti.
EKRE paikneb nüüd sotsiaaldemokraatide järel neljandal kohal ning Reformierakonnast vaid väikese edumaaga ees.
Samas ei pruugi ühe küsitlusperioodi muutus tähendada veel pikaajalise trendi kujunemist. Suveperioodil on erakondade reitingutes olnud mitmeid lühemaajalisi kõikumisi ning praegu ei saa nende põhjal teha väga kindlaid järeldusi pikema perioodi kohta.
Reformierakond jääb napilt EKRE taha
Reformierakonna toetus on värske küsitluse järgi 12,7 protsenti.
See tähendab, et erakond jääb EKRE-st vaid 0,4 protsendipunkti kaugusele. Samuti ei ole suur vahe Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel.
Seetõttu võib järgmiste nädalate jooksul väiksemgi muutus valijate eelistustes muuta nende kolme erakonna omavahelist järjestust.
Küsitlus hõlmas 4000 inimest
Värske koondtulemus põhineb küsitlusperioodil 20. juulist kuni 15. augustini kogutud andmetel.
Kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. Erakondade suhtelise toetuse arvutamisel jäeti välja need vastajad, kellel erakondlik eelistus puudus.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati kasutatud metoodika järgi sõltub tulemuste võimalik veamäär sellest, kui suur on konkreetse grupi osakaal valimis.
Suurimaks grupiks oli seekord Isamaa toetajaskond, mille osakaal oli 25,6 protsenti. Selle puhul on maksimaalne veamäär ligikaudu ±1,65 protsenti. Väiksema toetusega erakondade puhul on ka võimalik veamäär väiksem. Näiteks Eesti 200 puhul on see ligikaudu ±0,46 protsenti.
Suured muutused võivad veel ees olla
Praegused tulemused annavad pildi ühe küsitlusperioodi hetkeseisust, kuid erakondade toetus võib järgnevatel nädalatel veel muutuda.
Isamaa hoiab küll kindlalt esikohta, kuid Keskerakond on talle suhteliselt lähedal. Samuti on kolmandast kuni viienda kohani erakondade toetused üsna lähestikku.
Sotsiaaldemokraatide tõus ja EKRE langus on seekord kõige selgemad muutused, kuid suvekuude jooksul toimunud kõikumiste põhjal ei saa veel rääkida kindlast pikaajalisest trendist.
Praeguse küsitluse kõige olulisem sõnum on aga selge: opositsioonierakondade kogutoetus püsib jätkuvalt väga kõrgel ning koalitsiooni ja opositsiooni toetuse erinevus on erakordselt suur.
