Tervis

Irja Lutsar: Laialdane ja kiire vaktsineerimine aitab pidurdada uute tüvede teket. Karjaimmuunsus, ei tule.

Kuna vaktsiinid pole ideaalsed ja immuunvastus väheneb ajas, nakatuvad ka täielikult vaktsineeritud inimesed. Viiruse ringluse täielik elimineerimine praeguste vaktsiinide või kasutatavate skeemidega võimalik pole. Seetõttu on päevakorral ka kolmandate dooside manustamise vajadus, kirjutab Irja Lutsar.

Pärast SARS-CoV-2 ilmumist hakati koheselt tegelema vaktsiinide välja töötamisega. Õnneks olid teadlastel käepärast aastaid arendatud uued tehnoloogiad nagu mRNA ja viirusvektori kasutamine tootmaks vaktsiine SARS-CoV-2 vastu. Kasutusele võeti ka vanad ja ammutuntud tehnoloogiad nagu inaktiveeritud viirused või valgupõhised vaktsiinid.

Vaktsiinid arendati kliiniliste uuringuteni rekordilise kiirusega, aga kliiniliste uuringute mahus mingeid järeleandmisi ei tehtud. Pandeemia tingimustes esitati vaktsiinid registreerimiseks, kui uuringutes osalejatel oli möödunud vähemalt kaks kuud teisest vaktsiinidoosist, kuid uuritavate jälgimine jätkus.




Tänu suurtele pingutustele ja pandeemia jätkumisele oligi detsembris 2020 esimene mRNA vaktsiin regulaatorite poolt heaks kiidetud ja algas elanikkonna vaktsineerimine.

Kliinilistes uuringutes olid vaktsiinid ületanud kõiki ootusi; mRNA vaktsiinide enam kui 90-protsendiline efektiivsus keskmise raskusega COVID-19 vältimisel ja peaaegu sajaprotsendiline efektiivsus raske haiguse korral oli väga hea tulemus.

Adenoviirusvektori vaktsiinide efektiivsus oli veidi madalam, kuid ka need vaktsiinid oli peaaegu maksimaalse efektiivsusega raske haiguse vältimisel. Vaktsiinidel on kõrvalnähud, kuid need on valdavalt kerged või mõõduka raskusega ja mööduvad mõne päevaga. Tõsised kõrvalnähud on üliharvad esinedes sagedusega üks kuni viie juhtu 100 000 vaktsineeritu kohta.

Kuigi vaktsiinid olid loodud toimima esialgse Wuhani tüve vastu oli nende efektiivsus alfa tüve (UK tüvi) korral sama hea. Veelgi olulisem on, et vaktsiinid ei tööta ainult kliinilistes uuringutes, vaid teevad seda ka päris elus. Intensiivselt vaktsineerivates riikides Iisraelis ja Ühendkuningriigis, kus ennekõike vaktsineeriti eakamaid inimesi, langes nakatumine, hospitaliseerimine ja suremus pärast vaktsiinide laialdast kasutuselevõttu väga oluliselt mitte ainult vaktsineeritute hulgas, vaid kogu elanikkonnas. See kõik lubas piiranguid leevendada.

Kevadel 2021 hakkas laialdaselt levima senistest nakkavam delta tüvi, mis praeguseks on vallutanud kogu maailma. Samal ajal hakkas nakatumine nii Ühendkuningriigis kui ka Iisraelis jällegi tõusma.

Tõenäoliseks põhjuseks oli nii delta tüve levik, piirangute kadumine kui ka pandeemia laineline kulg. Samuti osutusid praegused vaktsiinid veidi kehvemaks kergete haigusjuhtude vältimisel, kuid ennetasid endiselt väga hästi rasket haigust sõltumata ringlevast tüvest.




Karjaimmuunsus

Seoses delta tüve kiirema ja laialdasema levikuga on mitmed modelleerijad leidnud, et karjaimmuunsuseks ei piisa 70-protsendilisest vaktsineeritusest, vaid tarvis on vaktsineerida 80-90 protsenti elanikkonnast.

Samuti on viimasel ajal hakatud kahtlema kas SARS-CoV-2 korral karjaimmuunsust, sarnaselt leetrite ja punetistega tekkida saabki. Pigem kaldub arvamus selles suunas, et koroonaviiruste puhul on sarnaselt gripiviirusele tegemist pidevalt muteeruvate viirustega ning infektsiooni või vaktsineerimise järgsed antikehad ei püsi aastakümneid infektsiooni vältimiseks vajalikul tasemel

Kuigi siin on palju ebaselget, lähevad sellised arvamused kokku varem tuntud koroonaviiruste käitumisega. Küll aga on kõik eksperdid ühel nõul, et laialdane ja kiire vaktsineerimine aitab pidurdada uute tüvede teket ja seetõttu lükkub ka vaktsiinile resistentsete tüvede teke võimalikult kaugele.

Oluline on märkida, et seni on kõik muret tekitavad SARS-CoV-2 tüved tekkinud enne vaktsiinide kasutusele tulekut. Kui me peaksime vajama uusi vaktsiine, mis ka uute (praegu veel mitte tuntud ja võimalik et mitte olemasolevate) tüvede eest efektiivselt kaitseks, on oluline, et nende väljatöötamiseks ja katsetamiseks jääks piisavalt aega. Ka seda võimaldab praeguste vaktsiinide võimalikult laialdane kasutamine.

Revaktsineerimine või kolmas doos

Kuna vaktsiinid pole ideaalsed ja immuunvastus väheneb ajas, nakatuvad ka täielikult vaktsineeritud inimesed. Viiruse ringluse täielik elimineerimine praeguste vaktsiinide või kasutatavate skeemidega võimalik pole. Seetõttu on päevakorral ka kolmandate dooside manustamise vajadus.

Uuringud on näidanud, et kolmas doos tõstab nii algse (Wuhani tüve) kui ka uute viiruse variantide (sh delta) vastu suunatud antikehade hulka ja võimalik, et kolmedoosiline režiim annab tugevama kaitse ja pikaajalisema immuunkaitse kui kahel süstil põhinev skeem. Kas selline skeem on ka kliiniliselt efektiivsem kergete infektsioonide vältimisel ja samal ajal ka hästi talutav, pole praeguseks veel teada.

Loe edasi SIIT
Allikas: Err.ee

Jaga
Back to top button