Gripihooaeg algas tänavu vara ja kiire haigestumise tõusuga, kuid kogemus mujalt maailmast näitab, et midagi erakordset siiski oodata pole. Küll on aga oodata, et rohkem levib sel hooajal H3N2 ehk ohtlikum gripiviirus, ütles ERR-ile viroloog Irja Lutsar.
Terviseameti ülevaate järgi on grippi haigestumine on tõusutrendis, haigestumuse intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripiviiruse levik on püsiv ja laialdane. Viimase nädala jooksul kasvas grippi haigestunute arv 245 protsendi võrra, 60 protsendi võrra kasvas ka gripiviirusega seotud hospitaliseerimiste arv.
Lutsari sõnul näitavad andmed gripihooaja läbi teinud Austraaliast, et gripihooaeg tuleb pigem keskmine kui midagi erakordset.
“Tuli kergem, kui nad ootasid, aga oli täiesti korralik gripihooaeg. Mis on sarnast meie praeguse olukorraga – nad ütlesid, et hooaeg hakkas väga vara. Ja meie näeme ka, et gripihooaeg hakkas oluliselt varem kui gripihooajad tavaliselt hakkavad. Üldiselt näeme, et hooajalised viirused, nende ilmnemine on segamini aetud pandeemia käigus. Näiteks RS (respiratoor-süntsütiaalne) viirusel, mis on enamasti kevadtalvine viirus, on pandeemia ajal olnud suvised puhangud,” lausus Lutsar.
Lutsari sõnul oli Austraalias sel hooajal palju gripiviirust H3N2. “Mis on gripiviirustest kõige kehvem, põhjustab kõige raskemat haigust. Austraalias oli väga raske gripihooaeg 2017, meil 2018. Suremus nüüd oli Austraalias väiksem kui 2017 hooajal ja haiglasse sattus ka vähem inimesi. Kui see paika peab ja saame Austraalia pealt ennustada, võik ka meil midagi sellist oodata,” ütles ta.
Austraalias kardeti enne viirushaiguste hooaja algust, et võib tekkida nii-öelda topeltpandeemia – koos hakkavad kiiresti levima gripp ja Covid. See hirm ei teostunud. “Austraallased ise ütlevad, et kõigepealt tuli üks viirus, siis see hakkas vähenema. Covidi ja gripi kooseksisteerimist nemad ei näinud,” lausus Lutsar.
Eestiski levib praegu domineerivalt gripiviirus, koroonaviirus on levikult praegu viies-kuues.
Lutsari sõnul tähendab praegune viiruste levik, et suletuna olnud ühiskonnad maksavad tagasi immunoloogilist võlga.
“2020 aprillist alates ju grippi ei ole olnud ja 20/21 jäi täiesti vahel. See hirm oli – meie immuunsüsteem on nii üles ehitatud, et see vajab ka stimuleerimist –, et kui teised viirused tagasi tulevad, mis need siis tegema hakkavad. Osa lapsi, kes muidu oleks põdenud esimese-teisel eluaastal, pole võib-olla põdenud ühtki haigust. See kindlasti mängib rolli, et olime viirustest isoleeritud, sest viirusvastased antikehad vajavad uuendamist, seda paar aastat ei tekkinud. Immunoloogiline võlg on uus termin, mille pandeemia on toonud sisse, et seda me maksame praegu tagasi,” rääkis Lutsar.
Maski kandmine jäägu igaühe enda otsustada
Teadusnõukoja juht Toivo Maimets ütles usutluses Delfile, et rahvarohketes kohtades võiks hakata taas maski kandma. “Meie arust oleks aeg seda soovitada, mitte kohustada, võttes arvesse mitte ainult Covid-19 tõusu, vaid ka teiste hingamisteede viiruste suurenevat lainet. Me tõesti soovitaksime rahvarohketes kohtades, eelkõige ühissõidukites, maski kanda,” lausus ta.
Lutsari sõnul peaks maski kandmise jätma iga inimese enda otsustada ning tervel või äsja haiguse läbi põdenud inimesel pole seda küll mõtet teha.
“Selle otsuse peab küll iga inimene ise tegema. Kui olen alles midagi põdenud ja olen terve inimene, siis ei ole selleks vajadust. Ma põhimõtteliselt ei näe, et me jäämegi talviti maske kandma. Viirused maailmas e kao ja on väga naiivne loota, et saame viirushaigusi oluliselt vähendada. Ja kui ma olen haige, siis ei peaks minema ka mask ees poodi, see ei ole vastutustundlik käitumine,” lausus Lutsar.
Err.ee
