Tervis

Irja Lutsar: Eestis levivast Epstein-Barri viirusest, mis võib põhjustada raskete kulgu ja ka pikka Covidi põdemis

Aina rohkem räägitakse Eestis levivast Epstein-Barri viirusest, mis võib põhjustada raskete kulgu ja ka pikka Covidi põdemist, ütles viroloog Irja Lutsar.

Herpesviiruse sisenemisel organismi on raske välja selgitada esimest infektsiooni. Epstein-Barri viiruse puhul, mis kuulub samuti herpesviiruse perekonda, on teada, et see võib põhjustada infektsioonset mononukleoosi või näärmete palavikku, seda ei põe tingimata kõik viirusega nakatunud läbi. Herpesviirus tuleb inimese organismi läbi sülje ja liigub edasi lümfotsüütidesse, rääkis viroloog Irja Lutsar “Vikerhommikus”. Herpesviirust organismist välja saada on võimatu, sõnas ta.

Immuunsuse langemisel või suurema närvipinge puhul reageerib herpes rohkem. Lutsare sõnul reageerib Epstein-Barri viirus ka autoimmuunsete haiguste puhul, nendeks võivad olla kroonilise väsimuse sündroom või hulgiskleroos. Koroona kontekstis seostatakse autoimmuunseid haigused, mille puhul reageerib Epstein-Barri viirus pika Covidiga. Kuigi pole teada, mis pikka Covidit põhjustab, siis Lutsare hinnangul võib immuunsüsteemi ebanormaalne reageerimine olla selle üheks põhjuseks. Haigetel, kellel on pikk koroona läbipõdemine, võib olla reaktiveerinud Epstein-Barri viirus või siis suurenenud antikehade kontsentratsioon, viiruse DNA-d ei ole verest leitud.

“See tähendab, et üks viirus on teist viirust stimuleerinud. Samas ei ole kõigil pika Covidiga haigetel leitud, et Epstein-Barr oleks reaktiveerunud, pikk Covid on väga paljude põhjustega haigus,” sõnas Lutsar.

Kõigi viiruste pärast ei saa plaanilist ravi sulgeda




Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets prognoosis, et oktoobris vajab haiglaravi 450 koroonapatsienti, mille tõttu on meditsiinitöö häiritud ja plaanilise raviteenused piiratud. Lutsar vastas, et pikki prognoose on raske teha, kuid nõustus, et see on lainetena kulgev haigus.

“Kas oktoobris tuleb uus laine, on võimatu öelda, meil on hetkel vaikne ja aeglane tõus, see on paratamatus,” sõnas ta.

Nakatumist saame mingil määral vältida, aga peame selgeks tegema, millise haigusega me võitleme, kommenteeris Lutsar. Hetkel on haiglates suuremas osas eakamad inimesed, kelle immuunsus lühemalt vastu peab, paljud nakatunutest on vaktsineerimata või viimane vaktsiinidoos on saadud eelmisel sügisel.

Lutsar rõhutas, et koroonavaktsiinid ei anna eluaegset immuunsust, samamoodi ei anna eluaegset immuunsust viiruse läbipõdemine. “Naiivne on loota, et vaktsiin seda teeks,” nentis ta.

Kuigi haigust on ühiskonnast raske likvideerida, saame olukorda parandada riskigruppe vaktsineerides ja neile tõhustusdoose tehes.




Oluline on defineerida, mis haigusega on tegu ning kas plaanilise ravi kinni panemine on õige. “Kas koroona on hetkel selline haigus, mille tõttu me lükkame uue puusaliigese panemise edasi, me ei saa kõigi viiruste pärast plaanilist ravi kinni panna. On oluline, et meie käitumine oleks proportsionaalne,” kommenteeris Lutsar.

Nooremate inimeste puhul tuleb jälgida, mida hakkavad tegema uued vaktsiinid. “Kogu idee on immuunsüsteemi treenimine erinevate viirustega, sest mutatsioone on palju ja erinevaid,” sõnas viroloog.

Err.ee

Jaga
Back to top button