Vaatamata keskpankurite hoiatavatele sõnadele, et majanduse jahutamine võib kesta oodatust kauem ning tulevased intressimäärade kergitamised pole välistatud, ei näi analüütikud ega turg seda juttu uskuvat, mille tulemusel on nii aktsiate kui ka võlakirjade hindades olnud näha kerget ralli hõngu. Erinevalt pikalt levinud „higher for longer“ mõttest on suurenenud ootused ka intressimäärade alandamise osas. Kuigi positiivne meeleolu valdab turgudel nii USAs kui ka Euroopas, siis rohkem ollakse optimistlik esimese osas.
Turud keskpankureid ei usu
Viimased kuu aega on aktsiaturgudele mõjunud väga positiivselt. S&P 500 on oma oktoobri kuu lõpu madalseisust tõusnud enam kui 10 protsenti ning on tasapisi sõudmas oma selle aasta kõrgeimale tasemele. Euroopa turgudel on läinud samuti hästi, kui kuu aega tagasi tehtud selle aasta põhjast on tõustud soliidsed 7 protsenti. Kui USAs on peamiseks „rõõmusõnumiks“ olnud üle pika aja kõrgeim töötutaotluste arv, siis euroalas on investoritele meeltmööda olnud ühtse valuutaga ühenduse madal inflatsioon, mis on vaikselt lähenemas keskpankade poolt seatud 2 protsendi tasemele.
Vaatamata esimestele märkidele tööturu nõrgenemisest teisel pool ookeani, püsib sealne tarbija tugev. Seda kinnitasid oktoobri kuu jaemüügi numbrid, mis langesid vaid 0.1%. Kuigi tegu oli esmakordse langusega jaemüügis selle aasta märtsist alates, ennustasid investorid kolm korda suuremat kukkumist. Septembris tõusis jaemüük seevastu 0.9 protsendi võrra. Euroalas on aga veidi keerulisem positiivsete uudistega priisata. Nominaalne majanduskasv on vaevu ületamas inflatsiooni ning tulevik ei näi olevat just üleliia helge. Kuigi möödunud kuu ostujuhtide indeks liikus mõnevõrra ülespoole, on näitaja endiselt alla märgilise 50-ne taseme, mida pole suudetud viimase poole aasta jooksul kordagi ületada. Enim pessimistlikud ollakse jätkuvalt tööstussektori osas, mille näitaja viitas viimati optimismile tuleviku osas möödunud aasta mais.
Rallist on osa saanud ka võlakirjad
Kui USA turud on lähenemas oma selle aasta tipule, siis sama ei saa öelda sealsete riigivõlakirjade kohta. Nii 2 kui ka 10 aastase paberi tootlus on oma oktoobri kuu tipust alla tulnud vastavalt 30 ja 60 baaspunkti. Sellega on taaskord lühiajalise ja pika võlakirja tasuvuste vahe kasvanud, kui novembri alguses pakkusid mõlemad pea sama kõrget aastast tootlust.
Suurim saagikuse erinevus on jäänud aga märtsi algusesse, kus paberite tootluse vahe oli enam kui 100 baaspunkti. Tulususe tippudeks see aasta on seni kujunenud 2 aastasel paberil 5.2 ja 10 aastasel 5 protsenti.
Paar erandit välja jättes on võlakirjaturu olukord olnud üsnagi sarnane Euroopas. Tootluste erinevus kahe ja 10 aastase paberi vahel saavutas 80 baaspunktiga oma tipu juuli alguses. Oktoobri lõpus oli paberite tootluste erinevus aga selle aasta väikseim, kuid on sealt enam kui kahekordistunud viimase kuu jooksul. Praeguste hinnatasemete juures kergitaks kahe aastane paber tähtajani hoides investori kukrut 3.0 ning pikkema perioodi paber 2.6 protsenti. Märtsis oli oleks kahe aastase saagikuseks 2.3 ja kümne aastase 2.1 protsenti.
„Higher for shorter“
Viimaste kuudel on palju levinud arusaam, et intressimäärad jäävad kõrgemale tasemele pikaks ajaks. Turg on need sõnad aga ära unustanud või vähemalt pole neid enam tõsiselt võtmas. Kui veel oktoobri lõpus sai tuletisinstrumentide hindade põhjal eeldada, et USA Föderaalreserv langetab järgmise aasta jaanuari lõpuks intressimäärasid kolm korda, siis nelja nädalaga on sisse hinnastatud veel üks intresside kärbe. Sedavõrd suurt meelsuse muutust euroalas investorid aga ei ole näidanud.
Vaatamata tööturu jahenemise märkidele USAs toonitavad keskpankurid endiselt, et intresside kärbete jaoks on vaja pikemat andmerida kui ühe kuine järsk muutus. Sama meelsus on ka domineerimas Frankfurti pintsaklipslaste seas. Kuigi oodatakse, et inflatsioon on langemas see kuu 2.6 protsendi tasemele varasema 2.9 protsendi juurest, siis nähakse aeglustuvust edaspidise languse osas. See võib omakorda muuta keeruliseks 2 protsendi eesmärgini jõudmise.
Erik Laur – SEB
