“Inimestele tuleb anda võimalus aasta ringi värskes õhus liikuda, nii jõuab ka Eesti tervelt elatud aastate poolest vähemalt Euroopa keskmisele tasemele,” lausus SA Eesti Terviserajad juhataja Ardi Lõoke linna uusi tervisespordiradu tutvustades. Kaks tunnelit ühendavad kergliiklusteed kogu linna ümbritsevaks ringiks ning spordikeskustes saab peagi ka lumevaesematel talvedel mugavalt suusatada.
Oktoobri lõpus valmib Viljandi maantee äärsete kergliiklusteede ühendus Pärnu maanteeni. Tänu täiesti uuele lõigule, mis läbib ka tunneleid Liiva raudteejaamas ja Männiku teel, saab mugavalt rattaga sõita või joosta linna äärest kuni Pärnu maanteeni. See tähendab ka, et Järvevana tee äärne jalgrattarada ja kõnnitee saavad ühenduse Nõmme-Mustamäe terviseradadega. Lõoke selgitas, et kergliiklusteede rajamisel Tallinna on olnud kaks suurt eesmärki. “Üks on see, et me saaksime linnas suure kergliiklusteede ringi, mis ühendab terviseradu,” märkis ta. “Ja teine eesmärk on olemasolevate terviseradade parendamine ja uute radade rajamine.”
Pikka aega on unistatud ja räägitud sellest, et linna ümber tekiks autovaba ringtee, mida mööda on võimalik suure liiklusega tänavaid ja magistraale vältides ohutult rattaga sõita või jalgsi minna ühest linnaosast teise. Kohe on see võimalus olemas.
Lõokese kinnitusel ongi see oktoobri lõpul valmiv lõik viimase aja kõige olulisem uuendus. “See on tähtis ühenduslüli Viljandi maantee kergliiklusteedelt Pärnu maanteeni, kust saab edasi juba kas Hiiu kergliiklusteele või Mustamäe terviseradadele. Niimoodi tekib uus kergliiklustee ühes kahe tunneliga, millest üks läheb Liiva raudteejaamas raudtee alt läbi ja teine Männiku tee all, kohas, kus algab ka Vabaduse puiestee,” selgitas Lõoke. “Ja võimegi öelda, et Järvevana tee kergliiklustee saab olema ühendatud Nõmme-Mustamäe kergliiklus- ja terviseradadega. Sealt pääseb juba edasi Õismäele, Stroomi randa ja ka mujale linnas.”
Jooksjatele eraldi ribad
Tekkiv ringtee saab ilmselt popiks ka jalutajate, jooksjate, rulluisutajate, rulatajate ja lapsevankriga liikujate seas. Seepärast on rajale tehtud eraldi jooksuribad. “Ainult rullisutajatele ja rullsuusatajatele mõeldud kinniseid ringe, nagu on Pirital Lillepi pargis, meil siiski napib, neid oleks kindlasti juurde vaja,” mainis Lõoke.
Eri liiklejad peavad teele ära mahtuma ja üksteisega arvestama. “Suur ring annab nüüd rohkem võimalusi ja kindlasti hajutab see liikujaid paremini,” ütles Lõoke. “Ühtlasi saab ette võtta pikemaid otsi, mille vältel ei pea seisma kogu aeg valgusfooride taga. Rullidel liikujad on leidnud endale kohad, kus jalutajaid ja teisi liiklejaid on praegu vähem. Näiteks Järvevana teel Ülemiste järve lähedal on vähem saginat.”
Linna terviseradade puhul on tulemas teinegi oluline uuendus. “Me saime just ehitusloa Nõmme spordikeskuse juures oleva viiekilomeetrise terviseraja renoveerimiseks,” mainis Lõoke. “Juba sel aastal üritame koos linna kultuuri- ja spordiametiga paigaldada Mustamäe basseinide juurest algavale suusarajale kunstlume trassi.”
Lumekahurid on selleks juba valmis pandud. Raja ääres on iga 80-100 meetri tagant veevõtukohad ja elektrikilbid, et saaks kahuritega liikuda mööda rada ning lund toota. Kui viiekilomeetrine ring saab lumega kaetud, siis on aega hakata juba tootma lund hunnikusse varuks, et vedada see lõpuks üles Glehni pargi ringile.
Sütiste teele terviserada
Ja veel üks projekt peaks harrastussportlasi rõõmustama. “Sütiste uue terviseraja ehituse projekt on nüüd ka olemas,” ütles Lõoke, “linnal tuleb see valmis ehitada.”
Ka Sütiste rada hakkab kuuluma ühendatud ringi juurde. Ehitajate tee alt jookseb tunnel ja Sütiste rajalt pääseb sealtkaudu edasi Harku ja Õismäe poole. Kuni Nõmme suusahüppemäeni on kergliiklustee ja sealt edasi on praegu projekteerimisel väike jupp kuni Trepi tänavani, nii tekiks ühendus ka Nõmme spordikeskuse 5 km suusaringiga. Seega saavad Nõmme ja Mustamäe ka omavahel tugevasti terviseradadega ühendatud.
Iga uue raja või lõigu tegemisel mõeldakse eelkõige, et see inimestele meeldiks, et nad need heaks kiidaks ja hiljem rohkelt kasutama hakkaks. “Viimane rada, mis avati – Õismäe terviserada –, on minu meelest hea näide sellisest koostööst,” tõi Lõoke välja. “Seda külastatakse palju ja see on omaks võetud. Huvitav oli ka õismäelaste esialgne tagasiside – et terviseraja äärde ei taheta nii palju pinke ja parkimiskohti, kui oli projekteeritud. Aga nüüd näeme, et reaalsus osutus siiski selliseks, nagu me algul arvasime ehk et pinke ja parkimiskohti on väga vaja ja neid kasutatakse kogu aeg. Meie järgmine suurem eesmärk on, et kõikide terviseradade juures oleksid ka tualetid ja et vee-kraane oleks rohkem. Neid juba on, aga teeme juurde.”
Nõmme spordikeskuse suusarada Mustamäe nõlva all kasutatakse rohkem kui kõiki teisi Eesti suusaradasid, ka suusa-laenutusi on seal rohkem kui mujal Eestis kokku. See annab Lõokese hinnangul tunnistust tallinlaste suurest spordilembusest ja võib öelda, et tallinlased on suusarahvas. Ka Pirita paistab suusatamise mõttes silma. “Samas tööd on veel küllaga,” märkis Lõoke. “Inimestele tuleb anda võimalus värskes õhus aasta ringi liikuda. Nii jõuab Eesti tervelt elatud aastate poolest vähemalt Euroopa keskmisele tasemele. Praegu oleme selles osas teistest veel kõvasti maas. Ei ole inimest, kellele liikumine halba teeks.”
Kunstlumega rada plaanis ka Pirita spordikeskuses
• Pirital suusaraja lai lõik kuni laskumiseni on plaanis katta talvel kunstlumega. Esialgu oleks seal kahepoolne liiklemine, kuni ülejäänud ringi jaoks on aega lund toota.
• Nõmme ja Pirita spordikeskus on juba kunstlume tootmiseks valmis. Pirital käib suur lumekahurite ja pumpade testimine.
• Eelmisel talvel olid nii Mustamäel kui ka Nõmmel head suusarajad. Ainuke mure oli sellega, et jalutajad ei trambiks klassikajälje peal ega lõhuks seda. Jalutajatele tuleb ka talvel jätta oma riba, aga nii, et nad suusarada ei rikuks.
• Kuna lapsed tahavad ka kelgutada ja mäest alla lasta, peab rohkem kelguradasid tegema suusaradade kõrvale ja need ka valgustama, ütles Ardi Lõoke.
NOVIKOV: Ühendame ehitatud rattateejupid tervikuks
Abilinnapea Andrei Novikov selgitas, et iga tee-uuendusega mõeldakse ka jalgratturitele ja järk-järgult tuleb juurde täiesti uusi jalgrattateid.
“Paljud neist on olulised, sest võimaldavad ju eri linnaosade vahel rattaga liigelda,” lausus ta. “Kohe on valmimas Viljandi maantee äärsete jalgrattateede ühendus kahe tunneli kaudu Nõmmel sealsete terviseradega ja kergliiklusteedega, mis annab uusi võimalusi liikuda eri linnaosade vahel päris turvaliselt. See on juba jalgrattataristu, mis peaks rahuldama ka kõige nõudlikumaid rattureid. Kohe lõpetatakse ka Majaka tänava juures kergliiklustaristu rajamine.”
Novikov tõdes, et kogu linna kergliiklusteede võrgu väljaehitamine võtab aega. “Tükkhaaval on need lõigud valmimas ja oleme jõudnud sinnamaani, kus me need tükid juba kokku seome,” selgitas ta. “Nii tekib kohe terviklik ring ümber kogu linna. Näiteks Poska tänav ei saa mitte ainult uuendatud autotee, vaid ka uue kergliiklustaristu. Sadama kandis jätkub Reidi teed ja Kalamaja kanti ühendava kergliiklustee ehitus.”
Abilinnapea rõhutas, et Tallinna jaoks on alati olnud eelistatud kõik liikumisviisid ja kõik liiklejad, nii jalgratturid, jalakäijad kui ka autojuhid. “Kõik nad on meie jaoks omaette prioriteet,” selgitas Novikov. “Seda peaks tõestama ka hiljaaegu avatud Reidi tee, kus on mõeldud kõigile liiklejaile.”
Allikas Pealinn.ee
