Infotunnis osalesid peaministri ülesandeid täitev siseminister Lauri Läänemets, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja terviseminister Riina Sikkut.
Riigikogu liige Mart Maastik soovis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt selgitusi lasterikaste perede toetuste kohta, et peatada rahvaarvu vähenemise tendents.
Riisalo toonitas, et põhiseaduse kohaselt on erivajadustega inimesed, puuetega inimesed ja lasterikkad pered valitsuse või riigi erilise hoole all ning just nimelt sellepärast on meil eraldi toetuseliik, mis on lasterikka pere toetus.
„Kui me võrdleme 2022. ja 2024. aasta toetuste suurusi, siis lasterikas pere, kus on kolm kuni kuus last, saab 190 eurot igakuiselt rohkem, seda siis 150 eurot lasterikka pere toetuse tõusu kaudu, ja 40 eurot esimese ja teise lapse toetuse tõusu kaudu. Seitsme ja enama lapsega pere saab käesoleval aastal 290 eurot rohkem 2022. aastaga võrreldes,“ tõi minister välja statistilised näitajad.
Riisalo viitas toetuste muutmise süsteemile eelmise aasta suve hakul, mis tekitas ühiskonnas erinevaid emotsioone, muu hulgas tajutavat ebavõrdsust. „Me ei saa ära unustada, et need hüved, mida riik ümber jagab on maksumaksjalt kogutud maksude rahade eest,“ ütles minister. „See tähendab, et kõik tööl käivad inimesed maksavad maksu ja hüved, mida me siis ümber jaotame, peavad olema ka kuidagi proportsionaalsed ja tajutavalt õiglased,“ selgitas minister.
Riisalo tõdes, et meil on sündimus langenud 2022. aastal 12,7 protsenti, eelmisel aastal 7,5 protsenti. „Tõepoolest see olukord on katastroofiline, aga me peame siia kõrvale vaatama kindlasti ka sünnituseas naiste hulka ühiskonnas, milline on praegu madalseisus,“ tõi Riisalo esile olukorda puudutava teguri.
„Me peame lisaks toetustele vaatama ka keskkonna lastesõbralikkust ja peresõbralikkust, kas on peredel mugav ja turvaline siin lapsi kasvatada,“ lisas ta.
„Me oleme andnud kooskõlastusringile praegu lastekaitseseaduse kooskõlastamise, kus me püüame ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetööd tõhustada, selleks, et lastele paremat tuge pakkuda,“ märkis minister.
Riisalo toonitas, et peame vaatama Eestit tervikuna. „Perepoliitika on ka palju laiem kui ainult lasterikaste perede toetamine. Me ei saa tõsta ühte tükki välja ja öelda, et me peame kogu oma ressursi, muu hulgas laenuraha panema selleks, et ühte gruppi abistada. Meil samal ajal kasvavad kulutused pensionide süsteemis ja igal pool mujal teistes valdkondades,“ selgitas minister.
Siseminister Lauri Läänemets vastas küsimustele, mis puudutavad Vene agente kõrgkoolides, Vene kodanike hääleõigust, sõjahirmu külvavat kampaaniat Tallinna tänavatel, sanktsioone ja erakondade rahastamist, sisserännet ning sisejulgeolekut.
