8. nädalal ei lisandunud uusi gripijuhtumeid. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud neli gripijuhtu – üks A- ja kolm B-gripiviirust. Gripi tõttu on hospitaliseeritud kaks inimest.
Ajavahemikul 22. kuni 28. veebruarini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 3644 inimest, kellest 25% moodustavad lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Tallinnas, Raplamaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal. Jätkuvalt on peamiselt ringluses rinoviirus.
Olukord Euroopas
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut.
Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.
