49. nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 4564 inimest, kellest 43% moodustasid lapsed.
Haigestumus püsib stabiilsena ja haigestumuse intensiivsus on madal. Kõige enam haigestunuid oli endiselt Raplamaal, Tartumaal, Viljandimaal ja Pärnumaal.
Möödunud nädalal kinnitati 16 gripiviirust (A-gripp) ning varasemalt registreeritud gripiga seotud puhangule Lääne-Virumaal lisandus laboratoorselt kinnitatud 10 juhtu, kokku on selles puhangus 24 juhtu.
Hooaja algusest on kokku kinnitatud laboratoorselt 39 A-gripiviirust, alatüüperitud on 6 A-gripiviirust, kõik on A(H3). Seoses gripiviirusega on hooaja algusest alates hospitaliseeritud üks inimene.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on endiselt veel RS viirus (58,5%) ja ka metapneumoviirus (14,6%), kuid hakkab kasvama gripiga seotud haigestumine. Gripiviiruse püsivast levikust veel rääkida ei saa, kuna seni registreeritakse üksikud juhud ja üks lokaliseeritud asutuse sisene puhang.
Gripi haigestumuse intensiivsust saab hinnata madalaks, kuid haigestumus on kasvutrendis. Gripiviirust saab ennetada vaktsineerimisega.
Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel:
- jääda koju, võtta ühendust perearstiga ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl, koolis, lasteaias käimine kurnab samuti organismi;
- köhides ja aevastades tuleks nina ja suu katta salvrätiga;
- vältida silmade puudutamist;
- pesta tihti käsi.
Terviseamet soovitab nakatumisest hoidumiseks:
- vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi;
- pesta tihti käsi;
- haigega lähikontaktis olles katta nina ja suu maskiga.
Haigestumine Euroopas
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on gripi aktiivsus kogu Euroopa piirkonnas praegu madal, aga kasvutrendis. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldata veel üheski riigis, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse pea kõikjal. Tuvastatud on nii A- kui ka B-gripiviirust ning samuti on registreeritud hospitaliseerimisi seoses gripiviirusega.
