14. nädalal (4.-10. aprill) pöördus Ă¼lemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4491 inimest, mida on 22% vähem, kui sellest eelneval nädalal. Pöördujatest 31% moodustasid lapsed.
Gripi positiivsete testide osakaal on jätkuvalt kasvutrendis, kahel järjestikusel nädalal on haigestumine kahekordistanud. Laboratoorselt kinnitati 14. nädalal 1237 A-gripiviirust.
Gripiviirust registreeriti 66% rohkem kui eelmisel nädalal ning nakatunutest 49% moodustavad lapsed. Gripiviirusesse haigestumine on juba neljandat nädalat kasvutrendis.
Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv suurenes 11% võrra. Suurenes hospitaliseerimist vajanud vanemaealiste inimeste arv, moodustades 36% kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Tervise ja Heaolu InfosĂ¼steemide Keskuse andmetel vajas eelmisel nädalal seoses gripiviirusega haiglaravi 17 patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 173 patsienti.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tĂ¼sistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses Ă¼le 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 8395 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatĂ¼Ă¼p (H3).
Haigestumine Euroopas
Haigestumus kasvab ka mujal Euroopa liikmesriikides, peamiselt Euroopa lääne- ja keskosas. Haigestumus on kõrgem Hollandis, Luksemburgis, Norras, Prantsusmaal, Sloveenias, Itaalias, Ungaris, Poolas, Serbias, Belgias ja Hispaanias. Registreeritud on nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused.