13. nädalal lisandus uus B-gripiviiruse juht. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud kuus gripijuhtu – kaks A- ja neli B-gripiviirust. Gripi tõttu on hospitaliseeritud kaks inimest.
29. märtsist kuni 4. aprillini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2751 inimest, kellest 18% moodustavad lapsed. Ringluses on peamiselt rinoviirus. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Tallinnas, Narvas, Viljandimaal, Raplamaal ja Pärnumaal.
Olukord Euroopas
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks on mõjutavad gripiviiruse levikut.
Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.
Allikas. Terviseamet
