Euroopa Liit lubas algselt hüvitada 85 protsenti Ukrainasse saadetud liikmeriikide relva-abist, aga nüüd selgub, et selleks pole raha ja hüvitada suudetakse vaid alla poole.
Seni pole Euroopa Liit suutnud veel midagi hüvitada. Kõige raskemas olukorras on Poola, kes taotleb 1,8 miljardi suurust hüvitist, vahendab Politico.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse asutas EL relva-abi jaoks fondi mahus 500 miljonit eurot, mis pidi julgustama liikmesriike Ukrainale relvi saatma. Algselt oli kavas hüvitada 85 protsenti Ukrainale saadetavast relva-abist.
Pärast seda suurendati fondi mahtu 1,5 miljardit euro peale. Siis aga suurenesid Ukraina nõudmised sedavõrd, et fondist suudetakse hüvitada vaid 46 protsenti Ukrainale saadetud relva-abist. Ülejäänu eest peavad liikmesriigid ise maksma.
Kõige pahasem ja raskemas olukorras on Poola, kes taotleb Ukraina relva-abi eest 1,8 miljardi euro suurust hüvitist. Vähem kui 50 protsenti oli Poola jaoks liiga vähe, aga lõpuks nõustusid nad pakutud 46 protsendiga. Poolale avaldasid survet teised liikmesriigid, kuna Poola vastuseisu tõttu viibisid maksed ka teistele riikidele.
Euroopa on olnud hädas Ukraina nõudmiste rahuldamisega. Suured liikmesriigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa pole saatnud piisavalt, samas kui mõned väiksemad on oma relvad ära saatnud.
Euroopa Liidu sõjaline toetusfond on aga kaval skeem, kuidas reeglitest mööda minna. Euroopa Liit ise ei tohi oma eelarvest sõjalisi operatsioone rahastada. Nõnda lõid ametnikud „Euroopa rahu vahendi”, mis on väljaspool eelarvet ja mis hõlbustas liikmesriikide relvasaadetisi Ukrainasse. Vahendit rahastavad Euroopa Liidu liikmesriigid ja liikmesriikide esindajatest koosnev komisjon otsustab raha kasutamise üle.
Varem on seda fondi kasutatud väiksemateks operatsioonideks nagu Gruusia sõjaline toetamine ning Euroopa Liidu väljaõppeprogrammi toetamine Mosambiigis. Nüüd aga toetab Euroopa Liit päris sõda – Ukraina võitlust Venemaaga.
Jupphaaval on Euroopa Liit hammustanud raha sellest fondist, mille maht on 5,7 miljardit eurot ja millest peaks jätkuma 2027. aastani. Praeguseks on fondist Ukraina relva-abi jaoks kõrvale pandud 2,5 miljardit. Sellest summast aga samuti ei piisa ja liikmesriigid peavad rahastust suurendama.
Summa on suur põhiliselt seoses Poola väga suure relva-abiga Ukrainale. Poola on andnud Ukrainale relva-abi juba rohkem kui 2 miljardi euro eest, mis on tõstnud kogusumma ELi jaoks üle ootuste kõrgele.
Euroopa Liit saab saadetud abist katta ainult niipalju, kui selleks on vahendeid. 500-miljonilise eraldise peale tuli taotlusi 600 miljoni eest, seega sai hüvitada 85 protsenti. 1,5 miljardi eurose eraldise peale aga saabus taotlusi juba 3,3 miljardit eest, mis tähendab, et hüvitada saab 45 protsenti. Poola peaks sellest saama enam kui poole.
Nüüd on Euroopa Liidul alles veel 500 miljonit, mida jagada ja selle kasutamise osas pole läbirääkimised veel alanud.
Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks muudab asja keeruliseks see, et algselt olid kõik arvestanud 85 protsendiga, aga siiani pole raha veel välja makstud. Näiteks lootis kiire makse peale Slovakkia, samuti Portugal. Pärast käesoleva nädala otsust hüvitada 46 protsenti peaks võimaldama maksetega alustada järgnevate nädalate või kuude jooksul.
Euroopa Liidus on otsustatud kasutada osa rahufondi rahast ka Ukraina sõdurite väljaõppe peale. Euroopa Liidu riikide välisministrid peaks selle otsuse kinnitama eeloleval esmaspäeval.
Euroopa Liidu esindajad väitsid, et raha peaks kohe välja minema. Venitamine oli seotud peamiselt Poola vastuseisuga 46-protsendilisele hüvitamisele. Euroopa Liidu esindajate väitel aga oli algusest peale selge, et kõike ei hüvitata.
Jagelused Euroopa Liidus juhivad tähelepanu probleemile: rahufondi maht on liiga väike selleks, et rahastada sõda Ukrainas. Peatselt oodatakse Euroopa Liidu riikidelt suuremat rahalist panust, et sõja rahastamist jätkata. Fondi mahtu peaks kahekordistama.
Eestinen.fi
