Eesti Kaubandus-tööstuskoda teeb ettepaneku muuta töölepinguseadust, vähendades töötajate põhipuhkuse pikkust 28 kalendripäevalt 20 tööpäevale. Samuti soovib koda loobuda nõudest, mille järgi peab töötaja igal aastal vähemalt 14 kalendripäeva järjest puhkama. Ettepanek saadeti majandusminister Erkki Keldole, kellele koda põhjendas muudatusi vajadusega suurendada õiglast ja paindlikku töökorraldust.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul võib kalendripäevade põhine puhkusearvestus tekitada töötajate vahel ebavõrdsust. Näiteks kui üks töötaja puhkab järjest 28 kalendripäeva, mille sisse jääb kaheksa puhkepäeva, saab ta tegelikult puhkust 20 tööpäeva. Samal ajal võib teine töötaja kasutada oma puhkusepäevi ainult tööpäevadel ja saada kokku 24 tööpäeva puhkust. Selline erinevus on Paltsi hinnangul ebaõiglane.
„Soovitame kaaluda, et edaspidi arvestataks põhipuhkust tööpäevades – vähemalt 20 tööpäeva aastas, sarnaselt teistele Euroopa riikidele. Näiteks Lätis, Leedus ja Saksamaal kehtib 20 tööpäeva pikkune põhipuhkus, Soomes aga 24 tööpäeva,“ selgitas Palts.
Lisaks peab koda ebaotstarbekaks kehtivat nõuet, mille järgi peab töötaja igal aastal vähemalt 14 kalendripäeva järjest puhkama. Paltsi sõnul ei soovi paljud töötajad nii pikka pausi, kuid tööandjal on seadusest tulenev kohustus seda võimaldada. See tekitab raskusi eriti tootmis- ja teenindussektoris, kus pikemate puhkuste kooskõlastamine võib häirida töökorraldust ja sundida asendajaid palkama.
Kaubanduskoja hinnangul ei tulene kahenädalase järjestikuse puhkuse kohustus ka Euroopa Liidu tööaja direktiivist, mistõttu võiks Eesti regulatsiooni muuta paindlikumaks. „Mõistlik oleks lubada puhkuse kasutamist lühemate osadena, näiteks viie tööpäeva kaupa, kui tööandja ja töötaja selles kokku lepivad,“ pakkus Palts.
Koda soovib muudatusi ka tähtajaliste töölepingute regulatsioonis, sest praegune kord lubab neid sõlmida vaid mõjuval põhjusel. Paltsi sõnul ei sobi selline piirang valdkondadesse, kus töömaht on projektipõhine, nagu tööstus, IT, koolitus või loomevaldkond. Kui tähtajalise lepingu sõlmimine pole lubatud, kasutatakse sageli käsundus- või töövõtulepinguid, mis vähendavad töötajate sotsiaalseid tagatisi.
Ettevõtjate soov on lubada tähtajalisi töölepinguid sõlmida ka ilma mõjuva põhjuseta ning vältida olukorda, kus korduv pikendamine muudab lepingu automaatselt tähtajatuks. Kaubanduskoda leiab, et see muudaks tööõiguse paindlikumaks ja vähendaks õigusriske.
Lisaks teeb koda ettepaneku, et tööandjal peaks olema õigus katseajal töösuhe lõpetada, kui töötaja on suure osa prooviperioodist haiguslehel ja tööandjal pole olnud võimalik hinnata tema sobivust.
Ületunnitöö osas peab koda mõistlikuks anda töötajale valik, kas ta soovib lisatasu või vaba aega, kuid mitte mõlemat korraga. Samuti tuleks muuta puhkusetasu maksmise korda – praegu peab tööandja selle maksma hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Paltsi sõnul soovivad töötajad pigem stabiilset igakuist sissetulekut ja tööandjad lihtsamat arvestust. Seetõttu tuleks võimaldada pooltel omavahel kokku leppida, millal puhkusetasu välja makstakse.
Majandusminister Erkki Keldo on saatnud töölepingu ja alkoholiseaduse muutmise eelnõu kooskõlastusringile ning ootab nüüd tagasisidet asjassepuutuvatelt osapooltelt.
