Harju maakohtus algab teisipäeval kohtuprotsess suures rahapesus süüdistatava ettevõtja Tiiu Järviste ja tema kahe kaassüüdistatava üle.
Lisaks 56-aastasele Järvistele astuvad kohtu ette 40-aastane Aleksei Dremov ja 37-aastane Andrii Danchak. Samas kriminaalasjas on seni kahtlustatava staatuses, praegu väidetavalt USA-s viibiv ning tagaotsitavaks kuulutatud Andrei Štšemelev.
Riigiprokuratuur esitas mullu 25. mail Järvistele, Dremovile ja Danchakile süüdistuse selles, et nad tegelesid GFC Good Finance Company AS-is suures ulatuses rahapesuga.
Süüdistuse kohaselt oli GFC Good Finance Company AS makseasutus, mis võimaldas avada peamiselt mitteresidentidele maksekontosid ning teha ja vahendada makseid.
Järvistet, Dremovit ja Danchakki süüdistab riigiprokuratuur 2,88 miljoni euro ulatuses rahapesus. Äriühingu sisekorrareeglite ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt ei oleks tohtinud äriühing neid tehinguid teha.
Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul on Järvistele lisaks esitatud süüdistus ka ligi kaheksa miljoni euro omastamise katses. “Selles asjas oli paralleelne menetlus algatatud Lätis ning selleks, et asja ökonoomselt menetleda ja vältida topelt karistamise keeluga vastuollu minekut, liideti kahes riigis pooleliolevad menetlused kokku ja Eesti võttis üle ka Lätis alustatud kriminaalasja.”
Rahvusvahelise koostöö tegemisel peab järgima väga rangeid protseduurireegleid, lisaks tuleb arvestada väga mahukate tõlgete koostamisega ning seetõttu on kriminaalasja ülevõtmine alati ressursimahukam kui siseriikliku menetluse läbiviimine. Sarnaste, mitme episoodiliste ja grupi poolt toime pandud kuritegude menetluste puhul on see tavapärane, et mõne võimaliku kuriteo menetlus eraldatakse teistest, et tagada mõistlik menetlusaeg.
“Kriminaalasjas, kus ühes episoodis on alus süüdistada mitut inimest ja ülejäänud episoodides kahtlustatakse neist ainult ühte, on otstarbekam asi eraldada. Lisaks ei saa mööda vaadata asjaolust, et üks süüdistuse saanutest on vahi all ning teisele on kohaldatud elektroonilist valvet. Kuivõrd seatud tõkendid piiravad inimeste vabadust, oli kriminaalasjade eraldamine parim meetod, et viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult kiiresti,” lisas Nurm.
“Kriminaalmenetluses ei ole Good Finance Company AS-ile ei kahtlustust ega süüdistust esitatud, sest tegemist oli likvideerimisel äriühinguga, kus ei toimunud kriminaalmenetluse alustamisel enam mingisugust äritegevust. Seega ei saa ka äriühingu pankrot mõjutada kriminaalmenetlust,” sõnas Nurm.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo pidas 2019. aasta 9. detsembril kinni Järviste, Dremovi ja Danchaki ning viimased kaks prokuröri taotlusel ja kohtu loal vahistati.
Riigiprokurör leidis, et mehed võivad jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist või hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Hiljem vabastas kohus Dremovi elektroonilise valvega vahi alt, kuid Danchaki jättis vahi alla.
Järviste vahistamise taotlemist ei pidanud riigiprokurör Marek Vahing vajalikuks.
2019. aasta kevadel tunnistas finantsinspektsioon kehtetuks Järvistele kuuluva makseasutuse GFC Good Finance Company AS-i tegevusloa, kuna leidis, et ettevõte on viimastel aastatel oluliselt rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse nõudeid.
Praeguseks on Harju maakohus välja kuulutanud GFC Good Finance Company AS-i pankroti.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Allikas. BNS
