“Edasise osas – tuleb paremini testida. Mitte ainult selleks, et e-valimiste süsteem oleks töökindlam, vaid ka selleks, et me ise oma demokraatiat ei õõnestaks,” ütles ettevõtja ning endine Eesti infotehnoloogia- ja väliskaubandusminister Kaimar Karu, kelle olid esmaspäeval ridamisi ilmnenud probleemid e-valimistel lubamatud. “Need osutavad minu hinnangul probleemidele protsesside ning protseduuridega ning kindlasti on kõigis seotud asutustes olemas inimesed, kes selliste olukordade tekkides parenduste eest vastutavad ning need ellu viivad.”
Karu möönis, et meie e-valimiste süsteemi osas võimendab erinevatel põhjustel skeptilisust iga küsitavus või arusaamatus, isegi kui see on mittetehniline.
“Kui valeteade hääle arvesse mitte minemisest on apsakas, mida oleks saanud – ja pidanud! – ära hoidma, siis näiteks e-häälte väidetav kiire hävitamine, mis valimiste ühetaolisuse küsimus, on samamoodi juba aastaid skeptikute jaoks sobilikeks argumentideks olnud,” ütles ta.
Karu märkis, et erinevad reeglid on kehtestatud selleks, et minimeerida võimalike rünnakute tõenäosust ning mõju. “Tarkvara kasutuselevõtu järel toimunud muudatused on logitud, sest kõik sellised muudatused peavad olema avastatavad. Muidu võiks ju lihtsalt öelda, et “ei, ei, meie küll mingeid muudatusi valimisperioodil ei tee, ausõna” ja nii jääbki. Ehk siis, kes nüüd muutis mida, on teada ja samuti on teada nende muudatuste mõju,” ütles ta.
Läbipaistvusel ning usaldusel ühiskonnas oluline roll
Karu ütles, et talle teadaolevalt ei kompromiteerinud ei avastatud apsakad ega sisseviidud täiendused valimiste turvalisust ning häälte korrektsuse kontrollmehhanismid ei olnud häiritud.
“Valimistel, sealhulgas e-valimistel on kaasatud vaatlejad ning audiitorid,“ lausus ta. „Nemad saavad juba süsteemi jälgides anda faktide põhjal oma hinnangu. Edasise osas – tuleb paremini testida. Mitte ainult selleks, et e-valimiste süsteem oleks töökindlam, vaid ka selleks, et me ise oma demokraatiat ei õõnestaks.”
Karu osutas sellele, et lisaks matemaatikale, mille abil e-valimiste korrektsus tagatakse, või kõigile nendele kontrollmehhanismidele, mis on rakendatud jaoskonnas ning valija juures kodus valimiste puhul, on läbipaistvusel ning usaldusel ühiskonnas oluline roll.
Riigi valimisteenistuse kommunikatsioonijuht Kristi Sobak selgitas Pealinnale süsteemi ülesehitust ning kontrollimehhanisme. „Esmalt esmaspäeva hommikust juhtumist: ajaseadistus oli tund aega maas,“ lausus ta. „RIA-s paiknev kogumisteenus alustas esmaspäeva hommikul tööd korrektselt ja salvestas kõik hääled, mis valijarakendus alates kella 9 saatis. Serveris valijarakenduse teksti reguleeriv ajaseadistus oli 1 tund ajast maas. Seetõttu nägid valijad esimese 10 minuti jooksul teadet, et valimised pole veel alanud. Kella 9.11-ks see teade parandati. Selleks ajaks oli e-hääletada jõudnud 900 inimest. Kõigi nende e-hääled läksid arvesse. Teksti kuvamine valijarakenduses ei ole kuidagi seotud häälte vastuvõtmise ega talletamisega.“
Sobak ütles, et e-valimiskasti turvalisuse kohta, et hääli keegi muuta ei saa. „E-hääled on digiallkirjastatud kas ID-kaardi või mobiil-ID-ga ja nende allkirjastatud failide sisu ehk hääli keegi muuta ei saa,“ selgitas ta. „E-valimiskasti terviklikkuse kontrolli tagab Sertifitseerimiskeskuse kinnitus – nendele andmetele tuginedes saab veenduda, et keegi ei ole valimiskasti hääli lisanud ega eemaldanud.“
Ka e-hääletamise tulemused osaliselt või täies mahus tühistada
Sobaku sõnul enne valimisi süsteem uuendatakse. „ID-kaardi põhiseid e-teenuseid kasutavad Eesti kodanikud iga päev,“ lausus ta. „E-hääletamine on üks paljudest digiriigi võimalustest. E-hääletamise süsteem põhineb turvalistel ja kontrollitud lahendustel nagu ka ülejäänud e-teenused (näiteks digilugu, e-maksuamet, e-kool, netipank). Iga kord enne valimisi uuendatakse e-hääletamise süsteemi põhjalikult, kasutades selleks kõige värskemaid teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi. Valimiste ajaks tuleb kokku ekspertide meeskond, kes on ööpäevaringselt valmis tehnilisi tõrkeid lahendama.“
Sobaku sõnul on e-hääletamine loogikalt sarnane paber hääletamisega. „Valijate ja häälte arvestus toimub samadel alustel,“ lausus ta. „E-hääletamise tulemusena tekib e-hääletanute nimekiri, milles on iga valija kohta märgitud, kas ja millisel meetodil ta on hääletanud. Iga elektrooniline hääl registreeritakse ka kolmanda osapoole ehk registreerimisteenuse poolt, mis tagab, et e-häälte omavoliline lisamine või blokeerimine oleks e-häälte arvestusest nähtav.“
Sobak ütles, et rikkumise puhul e-hääl tühistatakse. „E-hääletamise süsteemi lähtekood on avalik,“ selgitas ta. „Elektroonilise valimiskasti terviklikkust kontrollitakse samuti – ka pärast e-hääletamise lõppemist ei saa kasti hääli märkamatult lisada, sest siis muutuks valimiskasti kontrollsumma. E-hääletamise tulemusi kontrollitakse ja neid on võimalik vaidlustada täpselt samamoodi nagu jaoskonnas toimunud valimiste tulemusi. Juhul, kui tuvastatakse rikkumine, on võimalik ka e-hääletamise tulemused osaliselt või täies mahus tühistada. Siiani ei ole selleks põhjust olnud.“
Sobaku sõnul on e-hääletamise tulemus ja võtmetegevused on matemaatiliselt kontrollitavad ning neid andmeid kontrollib iga kord sõltumatu audiitor. „Nii nagu on vaatlejad valimisjaoskondades, on ka e- hääletamise ettevalmistamise ja häältelugemise toimingud,“ selgitas ta. „E-hääletamise süsteemi aluseks olev lähtekood on avalik. See tähendab, et kõik asjast huvitatud eksperdid saavad süsteemi tugevust isiklikult testida. Kuid ka igal e-valijal on juba viimased kaheksa aastat olnud võimalus laadida oma nutitelefoni kontrollrakendus, mille abil kuni poole tunni jooksul pärast e-hääle andmist kontrollida, kas antud hääl ikka jõudis elektroonilisse valimiskasti kohale.“
