Üks oluline koroonavaktsiine puudutav küsimus seisneb selles, kas ja mil määral on vaktsineeritud inimesed nakkusohtlikud. Ammendavate vastuste jaoks on teadlastel veel liiga vähe andmeid, sest massiline vaktsineerimine alles käib ja piirangud veel kehtivad. Ometi võib teatud optimistlikke järeldusi olemasolevate uuringute põhjal juba teha.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi viroloogia kaasprofessor Margus Varjak selgitas, et esimese süsti järel langeb raskelt haigestumise tõenäosus mitu korda ja pärast teist süsti on see praktiliselt olematu. Ta lisas, et pärast esimest süsti läheb paar nädalat aega enne, kui tekib esmane kaitse, ja ka pärast teist süsti tuleb oodata vähemalt nädal või kaks, mil lõplik immuunsus välja kujuneb.
Nakkusohtlikkus langeb märgatavalt pärast teist süsti
Varjak rõhutas, et pärast esimest süsti tasub jääda ettevaatlikuks, sest eksisteerib arvestatav võimalus, et inimene võib endiselt viirust teistele edasi kanda. Seevastu pärast teist süsti nakkusohtlikkus väheneb oluliselt. “Vähemalt Iisraelis ja Suurbritannias läbiviidud uuringud on julgustavad. Tõenäosus, et vaktsineeritud inimene on viiruse kandja, langeb vähemalt 80 protsenti kui mitte rohkem. Vaktsineeritud inimene on seega oluliselt vähem ohtlik,” selgitas Varjak
Varjak selgitas, et näiteks Suurbritannia on läinud seda teed, et enamik ühiskonnale tehakse AstraZeneca, Pfizeri või Moderna vaktsiiniga esimene süst. See on piisav, et oluliselt vähendada raskete juhtumite arvu, kuid see ei anna veel kindlustunnet, et vaktsineeritu ei võiks viirust edasi levitada. Niisiis, pärast esimest süsti tuleks kindlasti vältida kontakti vanemate ja riskirühma kuuluvate inimestega.
Arendamisel olev ninasprei vaktsiin ei lase viirusel organismi tungida
Loe edasi SIIT
Alliaks. Err.ee