Endometrioos on krooniline haigus, mis puudutab hinnanguliselt 30 000 Eesti naist, ent sageli kannatavad naised sümptomite käes aastaid. Varajane diagnoosimine on aga ülimalt tähtis, sest hilinenud ravi võib viia tõsiste tagajärgedeni, sealhulgas viljatuseni.
Endometrioos tekib, kui emaka limaskest hakkab kasvama sellest väljaspool – näiteks munasarjades, sooltes või mõnes teises organis. Kui tavaliselt vahetub emaka limaskest menstruatsiooniga, siis endometrioosi korral ei saa see kehast verejooksuga väljuda, mistõttu tekib organismis põletik. Samuti käivad sellega kaasas tugevad menstruatsioonivalud.
Kuna haiguse teadlikkus on madal ning selle diagnoosimine keeruline, võib põletik naise kõhuõõnes kesta aastaid, kui mitte aastakümneid. See võib viia viljatuseni, mistõttu on võtmetähtsusega varajane diagnoosimine, rõhutas Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst Helen Reim.
„Teatud valulikkus võib menstruatsiooniga kaasas käia, ent kui valu hakkab takistama igapäevast elu, pole see enam normaalne,“ selgitas ta. „Tavapäraselt algab menstruatsioon 12–13-aastaselt, esimesed sümptomid ilmnevad umbes kümme aastat hiljem. Kuna sümptomid võivad kaasa tuua ebaspetsiifilisi kõhuvalusid, seda ka väljaspool alakõhtu, võib patsient naistearsti vaatevälja jõuda isegi kuni kümme aastat pärast sümptomite algust.“
Endometrioosi diagnoosimine on keeruline, sest see avaldub väga erinevalt. Varasemalt kasutati selle määramiseks laparoskoopiat, mis tähendas operatiivset sekkumist. Paari viimase aastaga on liigutud üha enam kliinilise diagnoosimise suunas – kaardistatakse patsiendi kaebused ja sümptomid, vajadusel kasutatakse ka piltdiagnostilisi uuringuid.
Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessori Maire Petersi sõnul üritavad teadlased leida uusi, vähem invasiivseid meetodeid, ent need on veel arendamisjärgus. Kuigi mõni Euroopa kliinik pakub patsientidele ka endometrioosi tuvastavat süljetesti, pole see veel Eestis kättesaadav. Ka pole see Petersi hinnangul jätkusuutlik, sest testil on mitmeid piiranguid ning üks test maksab ligi 1000 eurot, mis tuleb patsiendil tasuda omast taskust.
Lisaks sümptomaatilisele valuravile kasutatakse ka hormoonravi, sest haigus on östrogeensõltuv. Siiski pole see ühtne ega kiire lahendus, mistõttu võib tõhusa ravikuuri leidmiseks kuluda kuid, nentis Helen Reim. Sel põhjusel üritavad teadlased leida endometrioosi raviks ka mittehormonaalseid alternatiive.
Endometrioosi diagnoosimise ja ravi parendamise nimel tegutseb Tartu Ülikooli Kliinikumis spetsiaalne töörühm, samuti viiakse läbi igakuiseid endometrioosi konsiiliume.
