Thursday , 2 December 2021
doonor

Elundidoonoriks on nõus hakkama pooled Eesti inimestest, kuid otsuse on digiloos vormistanud vaid 2%

Eestis on elundidoonorluse tahteavalduse täitnud vaid 2,1% täiskasvanud elanikkonnast. Eesmärk on nelja aasta jooksul tõsta tahteavalduste määr 10%-ni. Selleni jõudmiseks pöörab Tervisekassa novembris tähelepanu elundidoonorlusele – innustab inimesi täitma organidoonoriks olemise tahteavaldust ja julgustab lähedastega teemast rääkima.

Sotsiaalministeeriumi 2019. aastal tellitud uuringust inimeste hoiakutest elundidoonorluse suhtes selgus, et pisut enam kui pooled Eesti elanikud oleksid nõus oma elundite surmajärgse loovutamisega, kuid tahteavalduse on täitnud vaid 2,1% täiskasvanud elanikkonnast. Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori dr Virge Palli sõnul on Eesti elanike hoiak elundidoonorluse suhtes avatud, kuid oma sellekohasest otsusest mitte teada andmisel ei pruugi soovitud heategu jõuda abivajajateni.

„Elundite ja kudede loovutamisega nõustumine on heategu, mis võib olla ainus võimalus inimese elu päästmiseks. Tõenäosus, et inimene sureb ajusurma on oluliselt väiksem kui see, et ta võib ise vajada siirdamist. Seega on ülioluline, et Eestis oleks piisavalt inimesi, kes on tahteavalduse alusel andnud nõusoleku elundidoonoriks olla,“ ütles Pall.

Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha juba tuttavaks saanud patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada see digiallkirjaga. „Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta, kuid kindlasti tuleks oma otsusest anda teada ka lähedastele,” selgitas Pall.

„Perekonna roll on elundidoonorluse juures oluline – kui inimene ise tahteavaldust täitnud ei ole, püütakse lahkunu tahe välja selgitada lähedastega vesteldes. Olles teadlik pereliikme eluajal tehtud otsusest, on tema lähedastel keerulisel hetkel kergem,” lisas Pall.




Eestis on hetkel ligi 70 raske elundipuudulikkusega inimest, kes vajavad elundisiirdamist. Selleks, et siirdamist ootavad patsiendid saaksid õigeaegset ravi, on oluline iga ühiskonnaliikme panus. Ühel organidoonoril on võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele.

Olen elundidoonor, et pärast minu elu oleks kellelgi võimalik kauem elada – teen seda elu pärast.

Lisainfo: www.elundidoonorlus.ee

Registreeri elundidoonoriks: www.digilugu.ee

Jaga

Vaata ka:

euroopa liit

Euroopa Komisjoni president: Euroopa Liit peaks arutama kohustuslikku vaktsineerimist kogu Euroopas.

Euroopa Liit peaks arutama, kas koroonaviiruse praeguse nakatumislaine vastu võitlemiseks oleks vaja kohustuslikku vaktsineerimist, teatas …

laps

Irja Lutsar: Eestis saab aasta lõpus vaktsineerida COVID-19 vastus 5-11.a lapsi. Ja igal juhul tuleb lapsi vaktsineerida.

„Uuringud on kinnitanud, et COVID-19 vastane vaktsineerimine on tõhus nii nakatumiste kui haigestumiste, eriti raskete …

terviseamet

OLULINE: Terviseamet prognoosib aasta lõpuks rohelise riskitasemeni jõudmist

Terviseamet prognoosib epiidülevaates koroonaviirusega nakatumiste languse jätku, mis võiks jõuludeks viia rohelise riskitaseme piirimaile. Nakatumiskordaja …

covid 19 g829362110 640

01.12 Ööpäevaga tuvastati 588 uut covid-19 haiget. Suri 3 koroonaviirusega nakatunud inimest

1. detsembri hommikuse seisuga on haiglas 275 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 225 vajab haiglaravi raskeloomulise …