Tihti kuuleme väljendit “kogu elu“, mida kasutatakse rõhutamaks midagi, mis tundub olevat püsiv või määrav kogu inimese eksistentsi vältel. Võime öelda, et oleme midagi “kogu elu” teinud, uskunud või tundnud. Kuid see väide ei pruugi olla mitte ainult eksitav, vaid ka piirav ja isegi kahjulik meie arengule ja õnnetundele. Järgnevalt käsitleme põhjuseid, miks peaksime vältima sellise absoluutse väljendi kasutamist.
1. Muutus on elu loomulik osa
Inimese elu ei ole staatiline. Me areneme pidevalt, õpime uusi asju ja kogeme uusi tundeid. Kui me väidame, et midagi on “kogu elu”, eirame me elu põhiolemust, mis on muutus. Me areneme füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt, mistõttu on ebatäpne ja piirav öelda, et midagi kehtib kogu elu vältel.
2. Väljend “kogu elu” võib luua enesepiiranguid
Inimestel on kalduvus ennast defineerida nende välja öeldud sõnade kaudu. Kui keegi ütleb, et on midagi “kogu elu” tundnud või teinud, võib ta luua alateadlikke piiranguid, mis takistavad tal näha võimalusi muutuseks. Näiteks, kui keegi ütleb, et on “kogu elu” olnud häbelik, võib see muuta raskeks enese nägemise karismaatilise ja enesekindla inimesena, isegi kui olukord seda nõuab või soosib.
3. See võib olla enesetäitmise ennustus
Kui inimene kordab pidevalt, et ta on midagi “kogu elu” teinud või tundnud, võib see muutuda enesetäitmise ennustuseks. See tähendab, et inimene hakkab alateadlikult käituma viisil, mis vastab tema sõnadele, hoolimata sellest, kas see käitumine või tunne on tema jaoks parim või mitte.
4. See ignoreerib elu dünaamilisust ja mitmekesisust
Elu koosneb erinevatest etappidest ja kogemustest. Väljend “kogu elu” ignoreerib seda dünaamilisust ja rikkust, mis on elu eri etappides. Igal perioodil võib meie arusaamad, huvid ja käitumine muutuda. Väljendades end absoluutsete terminitega, anname järele lihtsustamise kiusatusele, mis ei pruugi tegelikkust adekvaatselt peegeldada.
5. See võib vähendada motivatsiooni kasvamiseks ja arenemiseks
Kui me usume, et oleme midagi “kogu elu” olnud, võime kaotada motivatsiooni muutusteks ja isiklikuks arenguks. Miks püüelda paremuse poole, kui me usume, et oleme juba kindlaks määratud teatud omadustega “kogu elu”? Selle asemel, et ennast selliselt piirata, võiksime tunnistada oma võimet areneda ja kohaneda.
6. See on sageli ebatäpne
Harva on midagi meie elus täpselt sama “kogu elu”. Mälestused muutuvad, tunded tuhmuvad ja kogemused annavad meile uusi perspektiive. Mis tundus kunagi kõikehõlmav või igavene, võib hiljem tunduda vaid ajutise või episoodilisena. Ütleme näiteks, et keegi on “kogu elu” armastanud teatud bändi. Kuid aastate möödudes võib inimese muusikamaitse muutuda ja see, mis kunagi oli südameasi, ei pruugi enam sama tähendust omada.
7. Elu ei ole etteaimatav
Inimese elutee võib olla ettearvamatu ja täis ootamatuid pöördeid. Mõnikord võib üks sündmus või kohtumine muuta kogu meie suunda. Kui me oleme endale “kogu elu” midagi öelnud, võib see takistada meid võtmast vastu uusi võimalusi või väljakutseid, mis võivad meie elu rikastada ja suunda muuta.
8. Meie identiteet on pidevas liikumises
Inimene ei ole monoliitne; meie identiteet on pidevas liikumises. Me kogeme erinevaid rolle ja identiteete oma elu jooksul. Võime olla lapsevanemad, õpetajad, sõbrad, kunstnikud, teadlased, seiklejad ja palju muud. Piirates end mõttega “kogu elu”, võime ignoreerida oma võimet olla paljusid asju ja kogeda elu täies ulatuses.
9. See võib luua vale narratiivi
Inimesed loovad enda kohta lugusid, mis aitavad neil maailma mõista ja oma kohta selles leida. Väljend “kogu elu” võib tekitada ja kinnistada narratiivi, mis ei pruugi olla tõene ega kasulik. Kui me räägime oma lugusid paindlikumalt, annab see meile võimaluse ümber hinnata, kes me oleme ja mida me võime saavutada.
10. See võib varjutada praeguse hetke tähtsust
Kui me räägime “kogu elust”, keskendume minevikule või tulevikule, mitte praegusele hetkele. Kuid elu juhtub praegu – iga hetk on võimalus alustada uuesti ja kogeda midagi värskelt. Kui me lõpetame mineviku sildistamise kui “kogu elu” olukorda, võime leida uut vabadust ja spontaansust oma igapäevaelus.
Elu on lõputu õppimise ja kohanemise protsess. Iga päev pakub võimalust muutuseks, uuteks avastusteks ja kasvuks. Kuigi on mugav ja sageli lohutav kinni hoida tuttavatest fraasidest nagu “kogu elu”, võib see piirata meie arusaama iseendast ja maailmast, kus me elame. Elu dünaamilisuse, muutlikkuse ja võimaluste tunnustamine võib viia rikkalikuma ja täisväärtuslikuma elamuse poole.
