Vaadeldes sularaha kasutamise vähenemist, ei pea eksperdid siiski selle täielikku kadumist tõenäoliseks, rõhutades isegi vajadust hoida kodus teatud summat sularaha.
Rait Roosve, kes juhib Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonda, märkis, et eelmisel aastal võeti Eestis ATM-idest välja sularaha väärtuses neli miljardit eurot. Ta tõi esile, et kuigi sularaha roll jaemaksetes järk-järgult väheneb, eelistab ligikaudu 10 protsenti Eesti elanikest endiselt sularaha kasutamist.
Roosve tõi välja sularaha peamise eelise: selle universaalsus maksevahendina igas olukorras, sõltumata tehnoloogilisest infrastruktuurist. Erinevalt teistest makseviisidest, mis nõuavad spetsiifilist tehnoloogilist toe, on sularahaga arveldamine võimalik ilma digitaalse sekkumiseta.
Swedbanki kontorivõrgu juht Brita Kuldkepp märkis, et kuigi sularaha kasutus väheneb, ei kao see täielikult. Ta täheldas, et kliendid eelistavad üha enam kaardi- ja mobiilimakseid, mis viitab sularahavajaduse järkjärgulisele vähenemisele ettevõtetes.
Tallinna Tehnikaülikooli IT professor Tanel Tammet tõstatas sularaha kaotamisega seotud privaatsusprobleemid, viidates, et digitaalsed maksed, nagu krediitkaardimaksed ja pangaülekanded, on jälgitavad ja registreeritavad. Tammet rõhutas anonüümse digitaalse raha vajadust enne sularaha kasutuse lõpetamist, kuid märkis ka pankade ja riikide skeptilist suhtumist sellistesse maksevahenditesse.
Roosve soovitas hoida kodus mõistlikku kogust sularaha, et olla valmis võimalikeks tehnoloogilisteks tõrgeteks, mis võivad takistada elektroonilisi makseid, rõhutades sularaha olulisust igapäevaste vajaduste, nagu toidu ja kütuse ostmise, tagamisel kriisiolukordades.
