Venemaa kallaletung Ukrainale on pannud NATO kiiresti tegutsema oma idatiiva tugevdamiseks. Mõistagi puudutab see ka Eestit, kuhu tuuakse juurde lahinguüksusi ja moodsat relvastust.
Neljapäeval saabus Poolast USA jalaväekompanii, kes on nüüd 2. brigaadi koosseisus Võrus ning alustab talvesõja harjutusi jaanuaris. Eestist on lahkunud Briti teine lahingugrupp, kes oli 2. brigaadi koosseisus suvest alates Briti ja Eesti valitsuse kokkuleppel.
Nii Briti kui USA valitsus on lubanud määrata Eesti kaitseks üksuse, kes ei paikne Eestis, vaid saadab oma allüksusi Eestisse harjutama.
“Britid mƤƤravad ühe nende brigaadi ā brigaad on 5000 sƵdurit, tankid, suurtükid, lahingumasinad ā ja selle ülesanne saab olema Eesti kaitse Eestisse loodud diviisi raames. MƵni nƤdal tagasi tulid uudised USA-st, et nad saadavad juba lƤhinƤdalatel siia mitmikraketiheitjad Himars,” lausus kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Ameeriklaste Himars paikneb Tapa linnakus, kuulub loodava Eesti diviisi juurde ning vastavalt kokkuleppele jääb Eestisse kuni kaitsevägi saab oma Himars-süsteemid.
“VƤljaƵpe algab jƤrgmisel aastal. Kuigi me oleme nendega tuttavad ā Himarsid on siin kƤinud ā, siis Ameerika Himarsi-üksus tuleb Eestisse pikemaks ajaks juba lƤhiajal. Ja selle üksuse üks ülesanne saab olema ka meie tulevased Himarsi meeskonnad vƤlja Ƶpetada,” lausus kaitsevƤe juhataja, kindralleitnant Martin Herem.
Tapa linnakus asuva NATO lahingugrupi koosseisus vahetuvad lisaks brittidele Prantsuse ja Taani üksused. Septembris tõid taanlased esmakordselt siia oma tankid. Ukraina sõja tööhobu on tank. Seal lastakse mõne kuuga pilbasteks või jäetakse maha samapalju tanke kui mõnel keskmisel Euroopa riigil üldse relvastuses. Eesti loodab Briti, Taani ja Prantsuse tankidele.
“Mulle tankid meeldivad vƤga, kui need sƵdivad minu poolel ja mulle tankid ei meeldi üldse, kui need on minu vastu. ĆkskƵik, kas on tegemist Eesti metsa, rabaga, lagedate Ukraina vƤljadega,” ütles Herem.
“Mis puudutab vƵimalike Eesti oma tankiüksuste loomist, siis see saab olema arutluse all uue arengukava tegemisel. Kui poliitiline juhtkond peab vajalikuks vƵimaliku kolme protsendi (SKP-st) riigikaitse lubaduse taha pƤris otsused saada, siis see saab kindlasti olema üks vƵimalikest valikutest,” lausus Salm.
“Aga selleks, et tanke hankida, peavad teised vƵimed enne olema kindlustatud. Ja number üks on selleks kaudtuli, pikamaavƵimekus nii merele kui maale, side ja luure sinna juurde. Siis ƵhutƵrje. Siis tuleksid tankid. Ja see kƵik tuleb üle valada rohke laskemoonaga iga relvasüsteemi jaoks,” rƤƤkis Herem.
Ka kaitseliitu kasvatatakse suuremaks
Kaitseliit saab jƤrgmisel aastal juurde 10 000 reservvƤelast maakaitse ülesehitamiseks. Kaitseliitlastega koos on siis maakaitses 20 000 inimest. Kui Ćmera meeste ajaga vƵrrelda, siis teraga virutati vastasele, kilbiga kaitsti oma pead ja soolikaid. Kaitseliit on Eesti kilp.
“Kaitseliit on see kilp, mis katab Eesti territooriumi ja soomusmanƶƶvrivƵime ā nii-ƶelda mƵƵga rolli katab suuresti diviis, kuhu on mƵtet korjata soomustehnika ja rohkem tulejƵudu,” ütles kaitseliidu peastaabi ülem Eero Rebo.
Kaitseliit saab uued kƤsitulirelvad, tankitƵrjerelvad ja kuulivestid. Soomukeid nad ei küsi, sest need lƤhevad kaitsevƤele. Kui Ćmera meeste vƵrdluse juurde tagasi pƶƶrduda, siis olgu selle mƵƵgaga, kuidas on ā nooletupp vƵiks ikka tƤis olla.
“Kui me mehed-naised saame ühtselt rindele ja meie oleme see kilp, millega tƵrjutakse vastaspoole rusikat, on meile oluline teada, et need inimesed, keda me oleme Ƶpetanud, on valmis pikemaks sƵjaks, et tekib laskemoona piisavalt ladudesse,” lausus Rebo.
Kaitseliitu on astunud viimasel ajal üle 4000 uue liikme. Tundub, et kilbi-, oda- ja vibumeesteks tahab maarahvas saada küll, kui näeb, kuidas naabritel külad põlevad. Ja sõbrad on mõned ratsamehed abiks saatnud. Sõjateele läheb maamees oma või naabri tööhobusega.
Err.ee