Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktor Annika Veimer ütles meeste tervist käsitleval konverentsil, et ligi 3000 eestimaalase surm aastas on tingitud kehvast tervisekäitumisest ja keskkonnast ning neid oleks võimalik vältida.
„Elustiili valikutel on kandev roll selles, milline meie elu ja tervis on – kuidas toitume, kui palju tarbime alkoholi, kui palju liigume, millised suhted meil on. Tervise poliitikas tuleb võtta suund ennetusele – see on viis, kuidas saame püsivaid muutusi rahva tervisesse tuua ja vähendada tervisekahjusid,“ lausus Veimer. „Terved inimesed vajavad vähem raviraha, tulevad paremini toime ja vajavad ka vähem toimetulekutoetusi. Iga ennetusse suunatud 1 euro hoiab kokku 10 eurot tulevaste probleemide lahendamiselt.“
Tervise haridusega tuleb Veimeri hinnangul järjepidevalt tegeleda – see on nagu iga muu kirjaoskus. „Tervis on pikaajaline investeering, aga kõik peavad sellele mõtlema, kuna 80 protsenti lahendustest asuvad just väljaspool tervishoiusüsteemi. Neid valikuid tehakse kodus, koolis, lasteaias, kohalike omavalitsuste tasanditel, riigi tasandil. Kutsun üles pingutama üheskoos, et tervisepööret ellu kutsuda,” ütles Veimer.
Ülekaaluliste laste arv tõusuteel
Ta tõi oma ettekandes välja, et ülekaaluliste laste arv on Eestis kasvuteel, iga neljas poiss on täna ülekaaluline. „Halva füüsilise vormiga elanike osakaal ongi suurenenud noorte täiskasvanute ja eriti just poiste seas. Ka vaimsete probleemide esinemissagedus on noorte seas kasvanud. Meil kogeb vaimse tervise probleeme iga neljas poiss ja see on seotud tihtipeale erinevate ainete tarvitamisega,” rääkis TAI juht.
Veimer tõi oma ettekandes välja, et Eesti mees elab keskmiselt 72-aastaseks, samas kui naised elavad 9 aastat kauem. Eesti mees elab tervena keskmiselt 55 aastat ja 20 aastat oma elust elab ta tervisest tulenevate piirangutega ning see ei ole viimase dekaadi jooksul muutunud. Tervena elatud aastate lõikes elab Eesti mees 9 aastat vähem tervena kui mehed ELis keskmiselt.
Kuigi viimasel 20 aastal on mitmed näitajad meeste tervisekäitumises ka paremaks läinud – tarvitatakse vähem alkoholi, narkootikumidest tingitud surmad on vähenenud, HIVi ja tuberkuloosi haigestumine on vähenenud, on Veimeri sõnul paranemise ruumi. Näiteks alkoholost tingitult suri eelmisel aastal Eestis 695 inimest ja kolm neljandikku neist olid mehed. Ka infarkti kogevad mehed palju sagedamini ja nooremalt kui naised.
Eesti mees murrab ise oma südame
Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarst ning osakonna juhataja dr Pentti Põder välja, et Eesti mees on ise oma südamemurdja, kuna ei hoolitse oma tervise eest.
„Üldsuremus on Eestis langenud – kõige kõrgem oli see 1994. aastal. Allapoole on tulnud ka südame- ja veresoonkonnahaiguste numbrid,“ sõnas dr Põder. „Haigestumine langeb, kõik on nagu hästi, aga tegelikult on need haigused ikka siin – need on jätkuvalt üks suurimaid terviseprobleeme. Kui võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, siis meist on südame-veresoonkonnahaiguste osas eespool ainult Bulgaaria, Rumeenia, Läti ja Leedu. Soomes ja Rootsis on olukord tunduvalt parem.“
„Mis on Eesti omapära?“ tõstatas dr Põder küsimuse. „Rootsi meeste haigestumine infarkti vanusegrupiti on selline nagu Eesti naistel: noored haigestuvad vähem, vanemad rohkem. Kõige suuremad riskifaktorid on suitsetamine, ülekaal, kõrge vererõhk. Just neid haigusi põeb Eesti mees kõige rohkem ja see on ka põhjus, miks meil on nii kõrge südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumine. Samuti on patsiendid kehvasti ravitud, sest ainult kolmandik neist saab ravi. On vaja, et patsient oleks koostöövõimeline ja tal oleks tahe koostööd teha. Puudulik on samuti riskifaktorite ohjamine – näiteks kõik see, mis on saavutatav elustiili muutusega.“
Neljandik meestest rikub tervist suitsetamisega
Dr Põder märkis, et väga suur probleem on suitsetamine. „Meie suitsetamise keskmine protsent on kõrgem kui ELi keskmine, suuri edusamme on teinud meie naabrid Põhjamaad. Eestis on sigaretipakk odavam kui ELis keskmiselt. Suitsetajaid on aga kõige rohkem Bulgaarias – seal on ka kõige odavam suitsupaki hind. Meie meestest suitsetab neljandik, Rootsi meestest vaid 6%. ELi keskmine protsent on 22.“ Dr Põder leiab, et Eesti tervisekäitumine ei ole adekvaatne: „Teen ettepaneku keelata Eestis alates 1. jaanuarist 2024 kõikide tubakatoodete müük kõikidele inimestele, kes on sündinud 1. jaanuaril 2008 ja hiljem.“
Nordic Hotel Forumis toimunud konverentsil võtsid sõna Voldemar Kuslap, Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer, kardioloog prof Margus Viigimaa, tervishoiuekspert Maris Jesse, hematoloog ja onkoloog dr Edward Laane, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarst osakonna juhataja dr Pentti Põder, Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem, androloog dr Kristjan Pomm, suhtekorraldaja Janek Mäggi. Konverentsi modereeris Hannes Hermaküla. Konverentsi aitasid korraldada Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Eesti Tervise Fond.
Eesti Tervise Fondi eesmärk on Eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine. Fond on aidanud korraldada erinevaid ettevõtmisi nagu aasta arsti valimine, mehe tervise konverents, südamekuu ja liikumiskuu.
