Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Enim mõjutasid rahvaarvu rekordmadal sündimus ja Ukraina sõjapõgenike saabumine.
Eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75 protsenti (31 594) olid Ukraina kodakondsed.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb möödunud aastat rahvastikustatistikas iseloomustama rekordiliselt madal sündimus ja Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse.
“Suremus on jätkuvalt kõrge, kuid õnneks siiski mõnevõrra madalam kui 2021. aastal. See-eest oli 2022. aastal sündimus rekordiliselt madal, jäädes vaid 11 588 juurde. Alla 12 000 sünni ei ole kunagi varem Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud.”
Vaatamata negatiivsele loomulikule iibele (2022: -5657, 2021: -5317) oli 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 25 943 inimese ehk kahe protsendi võrra suurem kui aasta tagasi.
“Rahvaarvu kasvatab sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased, kes moodustasid sisserändest 75 protsenti,” kommenteeris Trasberg.
Suremus ületab endiselt pandeemiaeelset taset
Pärast 2021. aastal järsult suurenenud surmade arvu (18 587) oli 2022. aasta näitaja mõnevõrra madalam (17 245), kuid ületab pea 1500 surmajuhtumiga siiski veel pandeemiaeelseid aastaid. Kui aastatel 2010–2019 oli keskmine suremus aastas 15 545, siis aastatel 2020–2022 17 214. Kõrge suremus tuleneb koroonamõjudest, aga ka vananevast rahvastikust, märgib statistikaamet.
2022. aastal registreeriti 11 588 sündi, mis on madalaim näitaja alates 1919. aastast, mil hakati praegusel kujul sündide statistikat avaldama. Sündide arv on olnud languses taasiseseisvumisajast alates, kerkides pisut vaid 2000. aastate lõpus. Madalaimale tasemele jõudis sündide arv aastatel 1997–2001, kui see ulatus umbes 12 500 sünnini aastas.
