Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Enim mõjutasid rahvaarvu rekordmadal sündimus ja Ukraina sõjapõgenike saabumine.
Eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75 protsenti (31 594) olid Ukraina kodakondsed.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb möödunud aastat rahvastikustatistikas iseloomustama rekordiliselt madal sündimus ja Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse.
“Suremus on jätkuvalt kõrge, kuid õnneks siiski mõnevõrra madalam kui 2021. aastal. See-eest oli 2022. aastal sündimus rekordiliselt madal, jäädes vaid 11 588 juurde. Alla 12 000 sünni ei ole kunagi varem Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud.”
Vaatamata negatiivsele loomulikule iibele (2022: -5657, 2021: -5317) oli 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 25 943 inimese ehk kahe protsendi võrra suurem kui aasta tagasi.
“Rahvaarvu kasvatab sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased, kes moodustasid sisserändest 75 protsenti,” kommenteeris Trasberg.
Suremus ületab endiselt pandeemiaeelset taset
Pärast 2021. aastal järsult suurenenud surmade arvu (18 587) oli 2022. aasta näitaja mõnevõrra madalam (17 245), kuid ületab pea 1500 surmajuhtumiga siiski veel pandeemiaeelseid aastaid. Kui aastatel 2010–2019 oli keskmine suremus aastas 15 545, siis aastatel 2020–2022 17 214. Kõrge suremus tuleneb koroonamõjudest, aga ka vananevast rahvastikust, märgib statistikaamet.
2022. aastal registreeriti 11 588 sündi, mis on madalaim näitaja alates 1919. aastast, mil hakati praegusel kujul sündide statistikat avaldama. Sündide arv on olnud languses taasiseseisvumisajast alates, kerkides pisut vaid 2000. aastate lõpus. Madalaimale tasemele jõudis sündide arv aastatel 1997–2001, kui see ulatus umbes 12 500 sünnini aastas.
“Praegused sünnitajad on ise sündinud 1990-ndatel, mil sündide arv oli madal. Seega madala sündimuse taga on lisaks muudele põhjustele ka see, et tänane noorte põlvkond on väiksem kui varasem,” selgitas Trasberg.
Statistikaameti hinnangul saab madalat sündimust seostada ka koroonakriisiga.
Esialgset rändestatistikat mõjutavad sõjapõgenikud
Registreeritud rände järgi (rahvastikuregistri põhjal) saabus Eestisse 2022. aastal 42 022 inimest ning Eestist lahkus 10 422 inimest ehk rändesaldo oli positiivne ning Eestisse jäi 31 600 inimest rohkem, kui siit lahkus. Nii registreeritud sisseränne kui rändesaldo on viimaste aastate keskmisest mitu korda suurem ning on seotud Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse. Väljaränne oli 1820 inimese võrra suurem kui 2021. aastal.
Kodakondsuste järgi asus Eestisse elama kõige enam Ukraina kodanikke (31 594). Ukrainlased on moodustanud suurima sisserändajate grupi juba alates 2018. aastast, kuid varem on ukrainlaste rändemahud olnud palju väiksemad (2020: 2374, 2021: 3047).
Eesti kodanikke saabus riiki tagasi 3363, kuid eestlased jätavad sageli rände registreerimata ning seetõttu on nende osakaal registreeritud rändajate seas väike. Vene kodanikke saabus mullu Eestisse 1446, lisas Trasberg.
Naiste osakaal sisserännanute seas oli 60 protsenti, mis on esimene kord sel sajandil, kui naiste osakaal ületab sisserändajate seas meeste osakaalu. Viimased kümme aastat on suhe olnud keskmiselt 60:40 meeste kasuks. Kõrge naiste osakaalu taga on Ukraina sisserändajad, kellest 64 protsenti olid naised.
Rändestatistika andmed veel täpsustuvad
Võrreldes esialgse sündide ja surmade statistikaga, on rändestatistika osas oodata suuremaid täpsustusi, märgib statistikaamet. Seda seetõttu, et esialgsed arvud on kokku pandud rahvastikuregistri andmete põhjal ning inimesed jätavad sisse- ja väljarände rahvastikuregistris tihti registreerimata. Statistikaamet täiendab rändeandmeid registreerimata rände näitajatega ning avaldab täpsustatud andmed maikuus.
Err.ee
