Iga 26. vähkkasvaja Eestis on põhjustatud nakatumisest inimese papilloomiviirusega (HPV), mis on välditav. Eesti vähikeskuse juhtimisel loodud ekspertide võrgustik töötab välja HPV põhjustatud vähkide elimineerimise strateegiat, mille põhifookus on ennetusel ja varajasel avastamisel. Strateegia loomisesse oodatakse panustama ka erialaseltse ja kogukonnaühendusi.
Täna, 4. märtsil on rahvusvaheline HPV teadlikkuse päev. HPV on kõige sagedasem intiimsel teel leviv viirus maailmas, mis kandub inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha- ja limaskestadega. HPV nakkuse tagajärjel võivad välja areneda emakakaela-, tupe- ja lahklihavähk naistel, sugutivähk meestel ning suuneelu- ja pärakuvähk meestel ja naistel.
Eesti vähikeskuse projektijuhi Kadi-Liis Veimani sõnul on HPVst põhjustatud vähid kasvav terviserisk just noorte inimeste seas: „Diagnoosi saanud patsient on valdavalt 30-40-aastane tervisliku eluviisiga naine või mees, kelle peres võivad olla alaealised lapsed.“
Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse Eestis aastas umbes 300 HPVst tingitud pahaloomulist kasvajajuhtu. Pea pooled neist on seotud emakakaelavähiga naistel ning pea sama palju suuneelu vähkkasvajaga meestel ja naistel.
Veimani sõnul on paljud riigid, sh Eesti seadnud ühiseks eesmärgiks, et vaktsineerimisega ennetatav ja sõeluuringuga varakult avastatav ja ravitav HPV nakkus ei kasvataks vähipatsientide arvu. „Oleme näinud, et riikides, kus on kõrge HPV vastane vaktsineerimine ja sõeluuringutes osalemine, on vähenenud näiteks emakakaelavähki haigestumised,“ jagas Veiman.
Eesti murekohad võitluses HPVga
Eesti vähikeskus on koos partneritega võtnud eesmärgiks elimineerida HPVst põhjustatud vähkidesse haigestumine Eestis. Eesmärgi täitmiseks töötatakse 2026. aasta alguseks välja HPV vähkide elimineerimise strateegia, mis on osa Eesti vähitõrje tegevuskavast 2021-2030. Strateegia põhifookus on ennetus ja varajane avastamine, mis hõlmab vaktsineerimist ja sõeluuringut.
HPV vähkide elimineerimise strateegiat koostab ekspertide võrgustik, kes on tänaseks loonud ülevaate ravist, emakakaelavähi sõeluuringust ja HPV vastu vaktsineerimisest Eestis. „Ravi poolelt on Eesti suurimaks mureks liiga hilises staadiumis arsti juurde jõudmine, mil ravi tõhusus jääb oluliselt madalamaks. Suuneeluvähi puhul lisandub juurde pikem teekond diagnoosini,“ jagas HPV vähkide elimineerimise töögrupi juhtliige, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute nooremteadur Kristina Seimann.
Strateegia suunad
Täna toimub töögrupi järjekordne kohtumine. Juba toimunud ümarlaudade tulemusena on seatud viis suunda, millega edasi töötatakse:
- üleriigiliselt ühtlustatud tugi kooliõdedele;
- HPV teadlikkus ja vastupanuvõime valeinfole;
- meditsiinitöötajate teadlikkus ja nendepoolne tugi HPV ennetusele;
- vaktsineerituse ja sõeluuringuga hõlmatuse kasv elanikkonnas;
- andmestik ja klienditeekonna digitaliseerimine.
Kadi-Liis Veimani sõnul jätkatakse HPV vähkide elimineerimise strateegia väljatöötamist fookusteemade kaupa. „Eesti vähikeskus ootab endaga ühinema organisatsioone, kes soovivad kaasa rääkida ja HPV vähkide elimineerimise eesmärgi nimel koostööd teha,“ kutsus Veiman üles nii erialaseltse kui ka kogukonnaühendusi strateegialoomes kaasa lööma.
HPV vähkide elimineerimise eesmärgi seadis eelmisel aastal Euroopa Liit ning Eestiga sarnased strateegiad on täna töös mitmetes riikides. Emakakaelavähi kui ühe HPV vähivormi elimineerimise suunad ja eesmärgid andis WHO juba 2020. aastal.
