Tervis

Eesti otsib abivajajat, kellele vaktsiine annetada mida on tohutus koguses kokku ostetud.

Aastatagusest koroonavaktsiini puudusest on saamas vaktsiiniuputus. Huvi süsti saada jääb kõikjal üha vähemaks, kuid tehased huugavad täistuuridel, sestap kuhjub koroonavaktsiini ka Eesti ladudesse.

Kolm nädalat tagasi otsustas valitsus annetada 265 000 vaktsiinidoosi. Soovija saaks nii Janssenit kui Pfizerit, kusjuures viimase seas on ka hulk lastele mõeldud doose.

Niimoodi, kahepoolse lepinguga on Eesti vaktsiine andud ainult korra. See oli läinud aasta juulis, kui Ukraina sai umbes 50 000 vaktsiinidoosi ning asjakohases pressiteates võttis sõna kolm ministrit.

Nüüd muutub abivajajate leidmine üha raskemaks. “Nõudlust enam nii palju ei ole ja pakkumine on tublisti järgi tulnud,” tõdes ERR-ile antud usutluses sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.

Pealegi ei piisa sellest, kui mõni Aafrika riik vaktsiini soovib. “Selleks, et need vaktsiinid oleksid nõuetekohaselt hoitud ja et nad oleksid efektiivsed, peab olema kohapeal võimekus ka külmaahelat tagada,” selgitas Laarmann.

Kus seda ei suudeta, sinna pole mõtet vaktsiine saata. Alla pole meie ametnikud siiski andnud, sest vaktsiine voolab Eestisse üha juurde.

Tulemas on veel 2,5 miljonit vaktsiinidoosi

Juba praegu on terviseameti laos umbes pool miljonit vaktsiinidoosi. Tervishoiuteenuse osutajate käes on umbes 150 000 doosi. Sel aastal peaks Eestisse tulema veel 1,2 miljonit doosi ning järgmisel aastal 1,3 miljonit. Võrdluseks, alates aprilli algusest on tehtud 850 esimest süsti.

“Tootjatega on ka läbirääkimised, vaadates hetkeolukorda, et kas oleks võimalik tarneid edasi lükata. Ehk tuua neid siis, kui on vajadus suurem,” rääkis Laarmann.

Läbirääkimistega on kiire. Näiteks Moderna lubab meile iga kuu umbes 54 500 vaktsiinidoosi, Pfizer tooks maikuus üle 100 000, juunis 60 000 ning juulis, augustis ja septembris iga kuu umbes 230 000 vaktsiinidoosi.

Laarmann tõdes, et Pfizeri mai ja juuni tarneid meil enam ära hoida ei õnnestu, läbirääkimised kestavad selleks liiga kaua. Õigemini need laadungid ongi juba pisut väiksemad tänu sellele, et suuremad kogused õnnestus suve teise poolde lükata.

“Nii et osaliselt on see läbirääkimiste protsess olnud edukas,” sõnas Laarmann. “Kuidas me lahendame seda, et juulikuus see tarne pigem Eestisse ei tuleks, sellega me tegeleme. Aga siin on kindlasti neid lahendusi vaja leida ka Euroopa Liidu üleselt.”

Kuna vaktsiinid on ostetud ühise hankega, on väiksel Eestil raske ka erandit saada. Õnneks pole Eesti oma mures üksi. Vaktsiinitehased töötavad täiel võimsusel, tootjad täidavad eeskujulikult lepinguid ning ootavad tehtud töö eest tasu. Aga kogu Euroopas on epideemia ja sellega koos ka vaktsineerimistuhin kõvasti nõrgemaks jäänud.

Pfizer säilib heades tingimustes kuni aasta

Seni on suuremast hädast välja aidanud COVAX. See ühendus koordineerib vaktsiiniannetusi nii et vajalikud doosid lennutatakse tehasest otse abivajajani. Riik, mis vaktsiini eest maksab, peab ühendusele lihtsalt teatama kui palju ta ära anda soovib ning ülejäänu korraldab COVAX. Eesti toel on niimoodi pärale viidud umbes pool miljonit vaktsiinidoosi.

“Ka COVAX-l ei ole enam viimastel kuudel õnnestunud vajalikul kiirusel ja operatiivsusel neid annetusi vahendada,” sõnas Laarmann.

Põhjused on suuresti samad, mille ees seisavad nüüd meie ametnikud. Paljud riigid ütlevad, et nendel pole enam vaktsiine tarvis. Need kellel oleks tarvis, ei suuda tagada, et vaktsiinid enne õlgadesse jõudmist hapuks ei lähe.

Vaktsiinitootja aga ei oota. Kui Eesti tarneaeg saabub ja kedagi teist ukse peal vastas ei ole, siis sõidab vaktsiiniauto ikkagi Eesti terviseameti lao ette. “Näiteks need doosid, mida me tahtsime aprillis COVAX-ile annetada, tulid paraku Eestisse,” sõnas Laarmann.




Kui Pfizerit kenasti hoida, säilib see viimastel andmetel aasta aega. Need doosid, mis on tervihoiuteenuse osutajate käes, säilivad tõenäoliselt vähem.

Siiski on Eestil seni hästi läinud. Kokku on Eesti pidanud ära viskama umbes 120 000 vaktsiinidoosi, kusjuures pooled neist hävisid läinud suvel, kui terviseameti külmlaod üle kuumenesid.

Neljandat süsti pole veel otsustatud

Laarmann ütles, et valmis tuleb olla ka suuremaks kaotuseks. Tegelikult arvestati sellega juba siis, kui hiigelsuured vaktsiinilepingud sõlmiti. Oluline oli nii tootjate kui tehnoloogiate mitmekesisus. “Et vähendada riski, et me jääme turule tulevatest vaktsiinidest ilma või et neid ei ole piisavalt.”

Ka praegused lepingud lubaks lisaks kahele ja poolele miljonile veel saamata vaktsiinidoosile lisa tellida. “Sest me tegelikult veel praegu ei tea, mis tulevikus tuleb,” sõnas Laarmann.

Eestis on vähemalt ühe vaktsiinisüsti saanud 65 protsenti inimestest. Euroopa Liidu keskmisele jääb Eesti kümne protsendipunktiga alla.

“Paljuski meie tegevused on keskendunud eakate vaktsineerimisele kutsumisele,” ütles Laarmann, kelle sõnul tasub Eestil endiselt paremat hõlmatust tulemust püüda. “Tehakse otsepostitusi, helistatakse läbi, teatud suunatud reklaamid on ka sellele sihtrühmale. Aga praegu meie põhiteravik on sellel, et valmistuda sügiseks.”




Kui sügisel tabab uus viiruselaine, siis võib oodata, et vähemalt osa laos seisvatest vaktsiinidest leiab tee inimeste õlgadesse.

Kas riik kutsub millalgi üles ka neljandat süsti tegema, Laarmann veel öelda ei oska. Tema sõnul tuleb teistest riikidest uurida, kuidas on uus tõhustusdoos kaitset päriselt tugevamaks muutnud. Nii palju on teada, et ajas immuunsus väheneb. Sestap tuleks neljas süst õigesti ajastada.

“Et kui nüüd peaks tulema neljandate dooside tegemine, siis mis hetkel teda hakata pakkuma, kui ta tõesti on efektiivne,” rääkis Laarmann.

Err.ee

Jaga
Back to top button