13. oktoobril tegi Muinsuskaitseamet pressiteate, mille kohaselt toetab Kultuuriministeerium muinsuskaitse all olevaid hooneid, mis nõukogude režiimi poolt omanike tahte vastaselt sundvõõrandati. Seda igati tervitatavat avaldust varjutab paraku asjaolu, et kultuuriminister Heidy Purga otsusel on toetusega seotud dokumentatsiooni ettevalmistamiseks aega vaid kaks nädalat, so kuni 31. oktoobrini 2023, mis on ebamõistlikult lühike tähtaeg.
Eeltooduga seoses soovib Eesti Omanike Keskliit juhtida tähelepanu, et Kaja Kallase juhitud valitsused on 2022 ja 2023 aasta otsustega kehtestanud suuremale osale muinsuskaitse all olevatest hoonetest topelt halduskoormuse, kus omanik peab ühe töö jaoks taotlema kaks ehitusluba, koostama kaks ehitusprojekti ja saama kaks kasutusluba kahelt erinevalt haldusorganilt – kohalikult omavalitsuselt ja Muinsuskaitseametilt. Nende otsustega vastandus Vabariigi Valitsus nii Riigikogu tahtele (vt MuKS § 1 lg 2), kui ka omanike esindusorganisatsioonidele, kes on nimetanud muinsuskaitsevaldkonna suurema probleemina omanike ebanormaalselt suurt halduskoormust.
Omanike liidu juhatuse esimehe Andry Krassi sõnul näitab kujunenud olukord, et liigne bürokraatia ei mõjuta vaid omanikke, vaid ka riigiametnikke, kes ei saa oma tööga õigeaegselt hakkama. „Kahjuks tekib toetuse vähese etteteatamisega paratamatult ka kahtlus, et Kultuuriministeeriumi kabinetivaikuses on toetuse saajad juba ette ära otsustatud. Oleme varasemalt näinud juhtumeid, kus toetuse saanud hoone omaniku varjust on peale kiirtoetusvooru välja ilmunud ametnike kõrvad, kelle puhul ei saa välistada konkursi tingimuste enda kasuks mõjutamist“, ütles Krass.
Allikas: Eesti Omanike Keskliit
