Thursday , 2 December 2021
drinks g253e6ea70 640

Eesti noored on Euroopa tipus alkoholi ja uimastite tarvitamises

“Paranenud on erinevad noorte kuritegevuse-alased näitajad läbi aastate, sest ühiskond muutub tervemaks, tervislikumaks ja turvalisemaks. Aga paljudes nendes näitajates on Eesti Euroopas nii-öelda negatiivses mõttes esikümnes või isegi esikolmikus. Eriti näiteks selles osas, mis puudutab alkoholi ja illegaalsete uimastite tarvitamist ja see näitab, et  ennetustöö on jäänud tegemata,” nentis siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Ain Peil.

Peili sõnul jääb koos ühiskonna arenemisega kuritegevust vähemaks. „Seetõttu on aeg hakata mõtlema rohkem ennetustööle,“ lausus ta. „Ennetust on kõige olulisem just teha noorte eas enne riskikäitumise algust – tihtipeale toimub kõige efektiivsem ennetus just enne teismeliseiga.”

Peil ütles, et puudujäägid tänases ennetustöös tähendavad tegemeta tööd mõni aasta või isegi aastakümme tagasi. “Ennetus on üsna pika vinnaga,” lisas ta.

Politsei ja siseministeerium tegelevad Peili sõnul aktiivselt ennetusega just seetõttu, et vähendada vajadust tegeleda tagajärgedega, kus inimesed juba satuvad politsei huviorbiiti ning kus on vaja menetluslikke sekkumisi.

“Paljud erinevad valdkonnad on seotud,” rääkis ta. “Kui me vaatame neid probleeme – näiteks koolist väljalangemine, puudulik seksuaalharidus, vähene füüsiline aktiivsus, uimastitarvitamine – siis algpõhjused, miks sellised probleemid tekivad, on tihtipeale hästi sarnased.”

Peili sõnul on Eestis ennetusele suunatud ressursid piiratud. „Piiratud ressurssidest tuleb teha õigeid valikuid, tuginedes nende riikide kogemusele, kus on juba teadmine olemas,“ lausus ta. „Mujal toiminud praktikad võiksid vähemalt teoorias toimida ka Eestis.“

Peili sõnul on Eesti üle võtnud erinevaid programme näiteks Soomest, Hollandist, Ameerikast, mille puhul on juba neid viidud ellu ühe põlvkonna noorte jagu.

Peil lisas, et kogu ennetustöö siiski sisuliselt veel lapsekingades, sest paljuski on seni liigutud vales suunas.

“Kunagi üks kolleeg ütles hästi kenasti selle kohta:  mis ennetuses toimib, ei ole populaarne ja see, mis ei toimi, on populaarne,” lausus ta. “See on paraku see olukord – kus me oleme. Aga sellest rääkimine aitab kindlasti kaasa.”

Alaealiste erikohtlemise reformi mõjud: vanglas on vaid üksikud noored



Justiitsministeerium uuris alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi mõju ning seda, kuidas on olukord paranenud nii laste ja noorte kui ka spetsialistide jaoks ning selgus, et alaealiste süütegude arv on stabiliseerumas, noorte karistamisele on hakatud eelistama muid mõjutusvahendeid ning vanglasse sattunud alaealiste arv on langenud kõigi aegade madalaimale tasemele.

2018. aastal hakkas kehtima uus alaealiste õigusrikkujate kohtlemise kord. Reform hõlmas muudatusi nii asutuste töökorralduses, alaealiste kohtlemise tööpraktikates kui ka teenuste süsteemis. Et uurida reformi mõju, tellis justiitsministeerium kolm uuringut, mille viisid läbi Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus, Rakendusliku Antropoloogia Keskus (RAK) ja Kantar Emor.

“Reformi eesmärk oli alaealiste õigusrikkumiste vähendamine. Tänaseks on alaealiste õigusrikkujatega tegelemise süsteem põhjalikult ümber tehtud, nii et varasemast olulisemal kohal on probleemide ennetus ning kasvatusliku eesmärgiga sekkumiste kasutamine. Muudatused on olnud vajalikud ja liigume õiges suunas, kuid töö ei ole kindlasti veel lõppenud. Kuigi esimesed reformi tulemused on juba näha, siis ümberkorralduste mõju on pikaajaline ning ilmneb veel mitmete aastate jooksul,” ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Kaire Tamm.

Justiitsministeeriumi tellitud kolme uuringu kokkuvõttes toodi reformi mõjuna välja, et alaealiste süütegude arv on stabiliseerumas ning vähenenud on alaealiste grupirikkumised. Alaealiste karistamisele on hakatud eelistama teisi mõjutusvahendeid, mis lähtuvad konkreetsest noorest ja tema vajadustest. Näiteks on hakatud määrama järjest enam selliseid kohustusi nagu vaba aja sisustamisega seotud tegevused, kirjalik arutlus rikkumise teo ja tagajärgede teemal, vaimse tervise või sõltuvusprobleemidega tegelemine, konfliktivahendus, lepitusteenus jne.

Karistamine ei ole parim viis kõigi laste käitumise muutmiseks

“See lähenemine annab võimaluse noorega koos tema teo üle arutada ning leida koos õiglasi lahendusi. Spetsialistid toovad esile andeks andmise tähtsuse ja mõju noorele – see on oluline, et esimese ja kergema rikkumisega ei kaasneks kriminaalkaristust, mis omakorda võib rikkuda noore tulevikuväljavaateid,” märkis Tamm.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE projektijuht Gerly Tamme sõnul näitas uuring, et Eesti on astunud tubli sammu lähemale lapsest lähtuvale hindamise ja õigusemõistmise süsteemile.

“Karistamine ei ole parim viis kõigi laste käitumise muutmiseks,” lausus ta. “Positiivne on see, et Eestis rakendatakse karistuslikke meetodeid üha vähem. Sobiva meetme valik eeldab aga kvaliteetset hindamist. Ka lapse riskikäitumise, tema tugevuste, nõrkuste ja vaimse seisundi hindamise protseduurides on tehtud edusamme, kuid kindlasti on siin arenguruumi. Me nägime ka, et spetsialistid püüavad teha koostööd lapse parimates huvides, kohati on aga võrgustikutöö raskendatud.”



Tamm ütles, et kindlasti vajavad tulevikus ülevaatamist riiklikud andmebaasid ning andmete sidumisega seotud küsimused. “Nende teemadega on ministeeriumid juba aktiivselt tegelemas,” ütles Tamm.

Uuringutest tuli välja ka asjaolu, et reformi tulemusel on täna vanglas rekordiliselt vähe alaealisi, kuna vahistatud noored jõuavad vangla asemel aina enam kinnisesse lasteasutusse, kus on paremad tingimused erikohtlemiseks. Kui 2018. aasta lõpus oli vanglates 14 alaealist, siis 2021 oktoobri seisuga oli neid vanglas kolm. Vanglasse jõuavad alaealised enamasti raskete või korduvate kuritegude tõttu.

Allikas Pealinn.ee

Jaga

Vaata ka:

file 20191211 95111 fbz9rf

ILM: Neljapäev 2.12 – Sajab lund ja tuiskab, õhutemperatuur on -17..-8°C

Öösel: Pilvisus tiheneb. Saartelt alates hakkab lund sadama, vastu hommikut ka mandri lõunaosas, paiguti tuiskab. …

louis hansel wVoP Q2Bg A unsplash scaled

Ministeeriumi teatel käivad väljas söömas vaid jõukamad inimesed

Programmi Eesti Maitsed juht Aivar Hanson käis toitlustussektori nimel välja ettepaneku, mis aitaks niigi keerulisse …

Tanel Kiik crop scaled

Terviseminister Tanel Kiige väljavahetamisel võib olukord hoopis hullemaks minna

Tänasest Kaja Kallase portreeloost selgub muu hulgas, et peaminister ei taha tervise- ja tööminister Tanel …

jaunt and joy of EmRp0jwg unsplash scaled

USA: Venemaa võimaliku kava kohta tungida Ukrainasse on tõendeid

USA on näinud asitõendeid, mis viitavad võimalikule Venemaa sissetungi kavale Ukrainasse, ütles kolmapäeval Ühendriikide välisminister …